Fragaria x ananassa – Maasikas ehk aedmaasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Magusad maasikad sisaldavad palju C-vitamiini, kiudaineid ja suhkruid. Aedmaasikaid saab kasvatada kogu Eesti territooriumil.
Istutamine ja kasvukoht
Traditsiooniliselt kasvatatakse maasikaid nii, et taimed istutatakse rividena, sageli vagudena. Maasikat saab kasvatada ka kasvatuskastis, pottides, amplites ja kasvuhoonetes.
Maasikataimed tuleks istutada sinna, kus viis aastat pole maasikaid kasvatatud.
Maasikale meeldib päikeseline, soe ja pärast vihma kiiresti kuivav koht. Kui taimed pärast sadu kiiresti ära kuivavad, pole vaja niiskust armastavat hallitust karta. Ka vaoharja istutamine on võte, mis laseb taimedelt vee ära voolata ja nii ka taimehaiguste riski vähendada.
Maasikad vajavad kasvamiseks päiksepaistelist peenart, kuhu päike paistab enamiku päevast. Kevadel tuleb vältida kevadkülmasid ning vajadusel maasikataimi looriga katta. Aias, mis on suunatud lõunasse, võivad maasikad valmida kiiremini ja varasemalt, kui mujal. Hea ei ole liigniiskus ning suvine udu, sest see võib maasikataimedel põhjustada hallitust. Samuti tuleks vältida kõrgeid ja kuivi kohti, sest talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini ning seda on vaja tihti kasta.
Maasikataimed istutatakse peenrasse kevadel– mais või suve teisel poolel – juulis/ augustis. Peenrad võib teha nii üherealised, kui 2-3 kolmerealised. Üherealise peenra puhul tuleks ridade vahe jätta umbes 60-80 cm ja taimede vahe reas – 15-20 cm. Kaherealise peenra puhul olgu taimede vahe 30-50 cm.
Maasikataimede istutamisel on hea kasutada kellut ning kaevata selle abil piisavalt sügav auk, et taimejuured istutamisel ei kõverduks. Augu ümber tuleks muld ajada piisavalt kinni, et ei paljastuks taimejuured, sest muidu ähvardab neid kuivamine.
Hooldamine
- Kevadel ja varasuvel, kui maasikad õitsevad, kaitstakse neid külma eest looriga, kui öine temperatuur langeb 0 kraadi lähedale.
- Maasikaistandusi tänapäeval enam ei rajata ilma tilk-kastmissüsteemita. Marjade küpsemise ajal tehakse kastmist ettevaatlikult, sest marjadele võib kergesti tekkida hallitus.
- Aedmaasikas annab saaki umbes 3 nädalat. Kui istutada nii varaseid kui hiliseid sorte, kestab saagiperiood kauem.
- Liigsed võsundid eemaldatakse pärast saagikoristust.
- Augustis-septembris väetamise ajal tuleb taimi ka korralikult kasta, sest maasikal tekivad järgmise suve uued õiealged just sel ajal.
- Maasikaid võib paljundada kas võsunditest või ostes uusi maasikataimi. Oluline on kontrollida, et uued taimed oleksid terved.
Maasika saagikus
Maasikaistandiku saagikus sõltub taimede vanusest ja taimede arvust – üherealises istandikus on vähem taimi ja seega ka madalam saagikus. Frigotaimedelt saab esimesel aastal taimelt 200 g ja järgnevatel aastatel 600…800 g. Tootmises nii suurt saaki ei pruugi saada, sest realiseeritav saak on tavaliselt väiksem. Keskmiselt võib arvestada 5…12 t hektarilt.
Maasikatele on kehtestatud miinimumnõuded ja võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside maasikad olema:
- terved, kahjustamata,
- veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,
- puhtad, nähtavate võõrkehadeta,
- värske välimusega, kuid mitte pestud,
- taimekahjuriteta,
- taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,
- tupplehtedega, tupplehed ja vars (kui see on küljes) peavad olema värsked ja rohelised,
- ebatavalise pinnaniiskuseta,
- võõra lõhna ja/või maitseta.
Maasikad peavad olema piisavalt arenenud ja küpsed. Maasikad peavad olema sellises valmimisastmes ja seisukorras, et need taluvad vedu ja käitlemist ning jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.
Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu alusel ja miinimumsuurus on ekstraklassis 25 mm, I ja II klassis 18 mm.
Videomaterjalid
Autor: Margus Kopp, konsulent, Fragarius OÜ. Aprill 2022