Iseloomustus
Raps (Brassica napus L. var. oleifera) e. õlikaalikas kuulub väga liigirikkasse kapsasrohu (Brassica) perekonda (lisaks kapsale, kaalikale ja naerisele). Rapsi metsikut esivanemat ei ole leitud. Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest.
Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised ja siledad). Rapsil ümbritseb lehealus vart ainult poolest saadik. Õitsvatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Seemned on rapsil veidi suuremad, mustad-tumepruunid.
Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast kaks korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 110-130 päeva, mis on lühem kui talirapsil.
Kasvunõuded
Raps on mullastiku suhtes nõudlik kultuur. Eelistatud on soodsa niiskusrežiimiga, sügavamad toitainete- ja huumusrikkad mullad, mille pH on 6-7 piires. Kõige sobivamad on keskmise lõimisega saviliiv- ja liivsavimullad. Turvasmullad ja põuakartlikud mullad ei sobi.
Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Külvisenorm 100 idanevat seemet ühele ruutmeetrile. Külvisügavus on 2-3 cm juures. Külvikorras peab rapsil olema vähemalt 5 aastat vahet.
Väetamisel kasutada kompleksväetist, kus on ka väävel ja mikroelemandid. Otstarbekas on väetada vastavalt mulla tarbele. Lämmastikku anda 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks, kuid ei soovitata üle N 140 kg/ha. Suurte normide korral (üle 90 kg/ha) anda lämmastikväetis jaotatult.
Herbitsiide võib kasutada enne külvi ja külvijärgselt. Enne külvi segatakse nad mullaga. Vajaduse korral hiljem korduv umbrohutõrje. Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre-ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik.
Koristatakse siis kui põld on hallika jumega, seemnete niiskus on 15 -20 % piires ja seemned on pruunikasmustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. Kuivatatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas.