Iseloomustus
Õlilina (Linum usitatissimum L.) kuulub kiulinaga samassse liiki.
Kasvunõuded
Sobib hästi teravilja külvikorda, kuid samal põllul võib kasvatada sarnaselt rapsile, rüpsile iga 5-6 aasta järel.
Kõige sobivamad on neutraalsed (pH üle 6,0) küllaldase niiskusega saviliiv ja liivsavi mullad. Vähem sobivad rasked savi- ja kerged liivmullad. Lina vajab umbrohupuhast mulda, sest on kasvu alguses nõrga konkurentsivõimega.
Lina on külmatundlikuse poolest võrdne odraga, mistõttu teda saab küllalt vara külvata. Kuna linal on küllalt pikk kasvuaeg (4-5 kuud), siis hilisema külvi korral ei pruugi seeme valmida. Külvatakse 2-3 cm sügavusele normiga 600-800 idanevat seemet ühele ruutmeetrile ehk 50-70 kg/ha.
Väetada vastavalt mullaanalüüsi tulemustele. Arvestama peab sellega, et lina on küllat kergesti lamanduv kultuur, mistõttu piirduda lämmastiku kogusega N 75-85 kg/ha. Keskmise fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade korral anda 2 t seemnesaagi saamiseks 45-50 kg/ha P2O5 ja 90-100 kg/ha K2O. Õlilina väetamisel on oluline kasutada magneesiumi, boori ja väävlit sisaldavat kompleksväetist.
Haigustest võib esineda lina-närbumistõbi, antraknoos, lina-pigirooste, lina-pruunlaiksus. Seeme tuleks puhtida. Kahjuritest on levinumad linakirbud, ripslased.
Sordid
- Flanders – keskmise taime pikkusega, hea seisukindlusega. Suure saagiga, keskmise kasvuajaga, kuid vars valmib hiljem.
- Taurus – sarnane sordile Flanders, ent veidi varasema valmivusega. Varred valmivad hiljem.
- Lirina – suure seemnesaagiga, kõrge õlisisaldusega ning hea taastusvõime ja tiheda pinnakatmisvõimega sort.