Töötervishoiu ja tööohutuse eesmärk on ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi ning luua ohutu töökeskkond kõigile töötajatele. Hästi planeeritud tööohutus aitab vähendada riske, täita seadusest tulenevaid nõudeid ning parandada ettevõtte töökorraldust.

Põllumajandus on üks ohtlikemaid tegevusalasid maailmas, mistõttu on tööohutuse teadlik planeerimine ja regulaarne riskide hindamine oluline osa ettevõtte igapäevasest juhtimisest.

Euroopas hukkub põllumajandussektori tööõnnetustes igal aastal umbes 500 inimest, ligikaudu 5 inimest iga 100 000 sektoris hõivatu kohta.

Tööandja kohustus on hoolitseda töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutuse eest. Töötervishoid tähendab erinevaid tegevusi, mida rakendatakse eesmärgiga vältida tööst tingitud tervisekahjustusi. Tööandja kohustuste hulka kuulub ka ennetustegevus.

Põhimõtted

Põhimõtete rakendamine

Töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtted on oluliseks abimeheks tööandjale töötajate tervise väärtustamisel.

Tervisekontroll

Töötajate tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundi ja töötingimuste sobivust ning ennetada tööga seotud tervisekahjustusi. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kes teeb vajadusel ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ning diagnoosib tööga seotud haigestumisi ja kutsehaigusi.

Töötajate tervisekontrolli aluseks on Sotsiaalministri määrus "Töötajate tervisekontrolli kord".

Millal tuleb tervisekontroll korraldada?

Tööandja peab tervisekontrolli korraldama:

• nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest;
• perioodiliselt töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul
• enne öötööle asumist, kui töötaja töötab öötööl.

Milliste ohutegurite korral on tervisekontroll kohustuslik?

Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist võivad mõjutada järgmised töökeskkonna ohutegurid:

• müra
• vibratsioon
• elektromagnetväljad
• tehislik optiline kiirgus
• ioniseeriv kiirgus
• ohtlikud kemikaalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid
• bioloogilised ohutegurid
• kuvariga töötamine
• raskuste käsitsi teisaldamine
• töö püsivalt sundasendis (istudes või seistes)
• muud töökeskkonna ohutegurid või töö laad.

💡 Oluline teada

• Olenemata riskianalüüsi tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada enne kokkupuudet bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust.
• Öötöötaja tervisekontroll tuleb teha enne öötöö alustamist.

Tööga seotud haigestumine ja kutsehaigus

Tööga seotud haigus on haigus, mis on põhjustatud tööalastest ohuteguritest või süveneb selle tagajärjel.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Ergonoomika

Töökoha ergonoomika on inimese tervise ja ohutuse nimel välja töötatud nõuetele vastava töökoha kujundamine. Õigesti kavandatud töökoht aitab ennetada tööõnnetusi, tööga seotud haigestumisi ning vähendada füüsilist koormust.

Töökoha ergonoomiline analüüs hõlmab kolme peamist valdkonda:

Organisatsiooniline ergonoomika

• meeskonnatöö
• kommunikatsioon
• meeskonna ressursside haldamine
• töö kavandamine
• tööaja kujundamine
• tööpäeva ja töönädala pikkus

Kognitiivne ergonoomika

• psühhosotsiaalsed ohutegurid
• vaimne töökoormus
• kvalifitseeritud tulemuslikkus
• otsuste tegemine
• arvuti ja inimese suhtlemine
• inimeste usaldusväärsus
• tööstress

Füüsiline ergonoomika

• tööasendid
• materjalide käsitsemine
• korduvad liigutused
• tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused
• töökoha paigutus
• ohutus

Raskuste käsitsi teisaldamine

Füüsilise ergonoomika oluline osa on raskuste käsitsi teisaldamine.

Raskuste teisaldamisel tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestada soovituslike maksimaalsete raskustega sõltuvalt keha kaugusest ning töötaja soost.

Seotud õigusaktid

• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Tööinspektsiooni soovitused

Ergonoomilise töökeskkonna loomisel soovitab Tööinspektsioon pöörata tähelepanu järgmistele põhimõtetele:

• kasutada raske töö tegemiseks tehnilisi abivahendeid
• planeerida ja korraldada töö nii, et abivahendeid oleks võimalik kasutada
• tagada piisav tööruum, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus
• vältida ühekülgset ja korduvat koormust ning vaheldada tööülesandeid
• kujundada töökoht sobivaks konkreetsele töötajale
• tagada, et kõik töötajad, sealhulgas uued ja asendustöötajad, läbivad töövahendite ja töömeetodite kasutamise väljaõppe

Isikukaitsevahendid

Isikukaitsevahendite vajadus selgitatakse välja töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või piisavalt vähendada tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega, peab tööandja varustama töötajad isikukaitsevahenditega.

Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“.

Tööandja kohustused

Tööandja peab:

• tagama töökohal piisava ruumi isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks
• pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust
• parandama või asendama kasutuskõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendid oma kulul
• tagama, et väljastatud isikukaitsevahendid on töökorras, puhtad ning neid kontrollitakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile
• korraldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe ning vajadusel näitliku kasutamise
• korraldama kasutustähtaja ületanud või saastunud isikukaitsevahendite käitlemise vastavalt jäätmeseaduse nõuetele
• märgistama isikukaitsevahendite kasutamise kohustusega ohualad asjakohaste ohutusmärkidega

Töötaja kohustused

Töötaja peab:

• hoidma isikukaitsevahendi töökorras
• teavitama tööandjat või tema esindajat kõikidest isikukaitsevahendi puudustest ja riketest

Isikukaitsevahendite arvestus

Arvestuses on soovitatav märkida vähemalt:

• isikukaitsevahendi liik ja tüüp
• väljastamise kuupäev
• kellele isikukaitsevahend väljastati
• töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta
• isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg

Loe lisaks: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/trukised

Sisekontroll

Töökeskkonna sisekontroll on töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse kavandamine, korraldamine ja jälgimine ettevõtte igapäevase tegevuse osana.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb sisekontroll vähemalt kord aastas üle vaadata, analüüsida ning vajadusel kavandatud tegevusi ajakohastada.

Sisekontrolli korraldamine

Sisekontrolli korraldamisel on soovitatav:

• kaasata töökeskkonna hindamisse ja parendamisse töötajad
• määrata erinevate tegevuste eest vastutavad isikud
• hinnata regulaarselt rakendatud meetmete tõhusust
• vajadusel täiendada või muuta olemasolevaid tegevusi

Oluline teada

Kuna sisekontroll on ettevõtte alustegevus ega muuda iseenesest töökeskkonda, tuleb igas ettevõttes leida töökorraldusele ja tegevusvaldkonnale kõige sobivamad lahendused.

Selgelt määratud vastutusalad aitavad tagada, et kõik asjaomased töötajad teavad oma ülesandeid ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid järgitakse järjepidevalt.

Lisajuhised töökeskkonna sisekontrolli korraldamiseks leiab Tööelu portaalist.

Tegevuskava

Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava on ennetustegevuse planeerimise ja otsuste tegemise tulemus. See on tegevusplaan, mille eesmärk on parandada töökeskkonda ning ennetada tööga seotud ohte.

Tegevuskava täitmise eest vastutavad tööandja poolt määratud isikud ning see aitab töötajatel mõista, milliseid probleeme lahendatakse ja millise tähtajaga.

Tegevuskava koostamine

Tegevuskava koostamist lihtsustab korrektselt ja põhjalikult läbiviidud töökeskkonna riskianalüüs. Mõnel juhul koostatakse riskianalüüs ja tegevuskava ühe dokumendina. 

Iga ettevõte saab valida oma tegevusele ja töökorraldusele sobivaima viisi ennetustegevuste planeerimiseks.

Tegevuskava koostatakse:

• lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja prioriteetidest
• töötajate tervisekontrolli tulemustele tuginedes
• arvestades ettevõtte võimalusi ja olemasolevaid ressursse
• kaasates pädevad töötajad, spetsialistid ja juhid
• kaasates vajadusel töötervishoiuspetsialiste väljastpoolt ettevõtet

Tegevuskava eesmärk on leida ettevõtte võimalusi arvestades kõige sobivamad lahendused töökeskkonna parendamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse riskide ennetamiseks.

Erinõuetega töötajad

Mõnede töötajate suhtes kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas täiendavad nõuded. Tööandja peab nende töötajate töö korraldamisel arvestama õigusaktidest tulenevate erinõuetega ning tagama neile sobivad töötingimused.

Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad 

Rasedate ja rinnaga toitvate naiste töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kehtestatud Sotsiaalministri määrusega.

Tööandja peab hindama töökeskkonna ohutegureid ning vajadusel kohandama töötingimusi, et tagada töötaja ja lapse ohutus.

Alaealised töötajad

Alaealiste tööle rakendamisel peab tööandja järgima nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid.

Piirangud on sätestatud:

• Töölepingu seaduses
• Vabariigi Valitsuse määruses „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“

Lisateavet alaealiste töölevõtmise kohta leiab Tööelu portaalist.

Erivajadustega töötajad

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja looma erivajadustega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused. Vajadusel tuleb kohandada töö, töövahendid ja töökoht töötaja kehalistele ning vaimsetele võimetele.

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus näeb ette mitmeid toetavaid teenuseid, sealhulgas:

• tööruumide ja töövahendite kohandamise;
• töötamiseks vajalike abivahendite tasuta kasutusse andmise;
• abi tööintervjuul;
• tugiisikuteenuse.

Need teenused on mõeldud puudest tingitud takistuste vähendamiseks tööle asumisel ja töötamisel.

Tööandjal on võimalik taotleda erinevaid toetusi ning kasutada koolitusvõimalusi erivajadustega inimeste tööle rakendamisel.

Lisateavet leiab Töötukassa kodulehelt.

Välistöötajad

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestis töötamist reguleerib Välismaalaste seadus ning selle alusel kehtestatud Siseministri määrus „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“.

Välismaalane võib Eestis lühiajaliselt töötada juhul, kui:

• ta viibib Eestis seaduslikult
• tema töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis

Kui Eestis soovitakse töötada kauem kui üks aasta, tuleb üldjuhul taotleda tähtajaline elamisluba. Enne elamisloa taotlemist peab tööandjal üldjuhul olema Töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks.

Lisateavet leiab Töötukassa kodulehelt.

Materjali toimetanud Lilia Kulli, tööhügieeniku akadeemilise koolituse läbinud taimekasvatuse konsulent. August 2022