Talioder

Oder on üks vanemaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati otra juba üle 9000 aasta tagasi. Eesti aladel on otra kasvatatud üle 4000 aasta. Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 sõkalteralist (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku) odraliiki – kaherealine ja kuuerealine oder. Eestis kasvatatakse peamiselt kaherealise odra sorte. Kuuerealised on mõned varajased ning ka taliodra sordid.

Odral esinevad nii tali- ja suvivormid. Suviodra kasvupind oli 2010. a. meil ~122 000 ha, taliotra on viimastel aastatel kasvatatud 1000…1500 ha.

Oder on üks lühema kõrrega teravili;  kõrs on kuni 80 cm pikkune ja 4…8 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest 3-õielistest pähikutest. Oder on isetolmlev kultuur ja seetõttu ei avane õied tavaliselt õitsemise ajal. Avatud õitsemine võib esineda siis, kui õhutemperatuur on kõrge, loomine kiire ja mullas on piisavalt niiskust. Õitsemine algab pea keskosast ja terve pea õitsemine kestab 3…4 päeva.

Kehvades tingimustes ja tugeva põua korral võib õitsemine toimuda enne loomist; sellisel juhul jääb taime ülemine kõrrelüli lühikeseks ja pea ei jõua lehetupest välja tulla.

Otra kasutatakse toiduviljana (jahu, tangud) ning  õlle valmistamisel; suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks; odrapõhk on meil tavalisim sööda- ja allapanupõhk.  Odra terade proteiinisisaldus on tavaliselt 9…13 (20) %; terades esineb lisaks kiudaineid 3…4%, rasva ~2% ja süsivesikuid 60…70%. Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaks õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase.

Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 oC).

Eesti sordilehel on  2010. a  3 taliodra sorti.

Suvioder

Iseloomustus

Oder on üks vanemaid kultuurtaimi, Lähis-Idas kasvatati otra juba üle 9000 aasta tagasi. Eesti aladel on otra kasvatatud üle 4000 aasta.

Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 sõkalteralist (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku)  odraliiki – kaherealine ja kuuerealine oder. Eestis kasvatatakse peamiselt kaherealise odra sorte. Kuuerealised on mõned varajased ning ka taliodra sordid.

Suviodra kasvupind oli 2010. a. meil ~122 000 ha, taliotra on viimastel aastatel kasvatatud 1000…1500 ha.

Oder on üks lühema kõrrega teravili,  kõrs on kuni 80 cm pikkune ja 4…8 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest 3-õielistest pähikutest. Oder on isetolmlev kultuur ja seetõttu ei avane õied tavaliselt õitsemise ajal. Avatud õitsemine võib esineda siis, kui õhutemperatuur on kõrge, loomine kiire ja mullas on piisavalt niiskust. Õitsemine algab pea keskosast ja terve pea õitsemine kestab 3…4 päeva.

Kehvades tingimustes ja tugeva põua korral võib õitsemine toimuda enne loomist; sellisel juhul jääb taime ülemine kõrrelüli lühikeseks ja pea ei jõua lehetupest välja tulla.

Otra kasutatakse toiduviljana (jahu, tangud) ning  õlle valmistamisel. Suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks; odrapõhk on meil tavalisim sööda- ja allapanupõhk.  Odra terade proteiinisisaldus on tavaliselt 9…13 (20) %, kiudaineid sisaldab tera 3…4%, rasva ~2% ja süsivesikuid 60…70%. Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaks õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase.

Kasvunõuded

Oder on võrreldes teiste teraviljadega paremini kohanenud erinevate ilmastiku- ja mullastikutingimustega. Kevadel hakkavad odra terad aeglaselt idanema juba +1…3 oC juures. Idanemine on normaalne kui temperatuur tõuseb üle +5 oC. Odra oras talub öökülmasid teistest suviteraviljadest halvemini, sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega, kusjuures põhjapoolsetes riikides aretatud sordid on tugevamad; kõrget temperatuuri talub oder nisust ja kaerast paremini. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvioder aktiivsete temperatuuride (üle +10 oC) summat 1200…1400 oC.

Odrale sobivad üldreeglina jahedad ja niisked ilmad; varajane külv ja jahe temperatuurirežiim (kuni +15 oC) tärkamisjärgsel perioodil soodustavad tugeva juurestiku arenemist ja võrsumist. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem  moodustunud võrseid, millel ei teki pead, nimetatakse hilisvõrseteks – need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti. Ka kõrsumisest loomiseni vajab oder jahedat (kuni 20 oC), pilvist ja sademeterohket ilma. Loomise ja piimküpsuse ajal on kõige soodsam jahe ja päikesepaisteline ilm, kuid öökülmade suhtes on oder sel ajal tundlik.  Küpsemise ajal on optimaalne temperatuur 23…24 oC.

Niiskuse suhtes on oder suhteliselt vähenõudlik. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 350…450. Idanemiseks vajab oder vähem vett kui teised teraviljad. Mida viljakam on muld ja parem agrotehnika, seda ökonoomsemalt ta vett kasutab. Kuigi oder vajab niiskuse olemasolu kogu kasvuperioodi on kõige kriitilisem aeg kõrsumisest loomiseni (30…40% kogu veetarbest).

Muldadest sobivad odrale paremini viljakamad neutraalse reaktsiooniga liivsavimullad. Odra juurestik on vähemarenenud kui kaeral ning ta vajab kiire kasvu ja suhteliselt väikese juurestiku tõttu rohkesti toitaineid. Eriti tundlik on oder toitainete puuduse suhtes kasvu alguses.

Sordid

Suviodra sortidest on Eesti sordilehel 2010. a. kokku 33 sorti; 1 varajane, 8 keskvalmivat ning 24 hilise (90…110 päeva) valmimisajaga. Hiliste sortide nimistusse kuuluvad ka 3 Eestis (Jõgeval) aretatud sorti – ’Anni’ , ’Leeni’ ja ’Viire’.  Sordi valik oleneb odra kasvatamise eesmärgist (toiduoder, õlleoder, söödaoder); mullastikust; sortide omadustest jms.

Õlleoder

Maailmas kasutatakse odra kogutoodangust õlle tegemiseks ~10%. Õlleodra kasvatamine põhineb meil käesoleval ajal lepingutele õlletööstustega.

Õlleodra tera peab olema ühtlane (suure 1000 seemne massiga), terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollase, kollase või hallikaskollase värvusega ja odrale omase lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ). Terade niiskusesisaldus peaks olema 11…13,5%. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske; ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust.

Õlleodras ei tohi olla lisandeid – teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja idanenud teri (piirmääraks 2%); peentera võib olla kuni 3%.

Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Terade idanevus peaks olema mitte alla 95%. Tähtis on ka idanemisenergia; kõrge idanemisenergia näitab seemnete idanemise ühtlikkust.

Toorproteiinisisaldus terades peaks olema alla 11,5%. Suurema proteiinisisaldusega odrast on raskem linnaseid ja õlut valmistada ning linnastamisel on kaod suuremad. Iga lisaprotsent proteiini tähendab ekstraktiivsuse langust ligikaudu ühe protsendi võrra.

Õlleodra kasvatamiseks ei sobi rasked savimullad ja happelised liivmullad, sobivaim mulla reaktsioon on pH 6,0…6,5. Eelviljaks sobivad rukis, kartul, raps; ei soovitata liblikõielisi, sest need jätavad mulda lämmastikku ja seega on vajamineva lisalämmastiku koguste  määramine keerulisem.

Hea kvaliteediga saagi eeldus  on nõuetekohane mullaharimine ja külv. Külvata võiks võimalikult vara, et kasutada ära mulla kevadist veevaru ja jahedamaid ilmasid; ka on varasemad külvid võimalik koristada varem. Sobivaks külvitiheduseks on 500…550 idanevat seemet m2-le; enne külvi tuleks seeme puhtida.

Kompleksväetis on soovitav anda külviga koos, arvestusega kasvuperioodil 50…60 (80) kg/ha lämmastikku; kasvuaegselt võiks lämmastikuga väetada võrsumisfaasis (hilisem väetamine võib liigselt suurendada proteiinisisaldust terades).

Suurt tähelepanu tuleb kasvuajal pöörata umbrohtude, kahjurite ja haiguste tõrjele, sest nakatumine jms. võivad terade kvaliteeti pöördumatult alandada.

Õlleoder tuleb koristada täisküpsuses, kohe pärast koristust alustada kuivatamist seemnevilja reziimil (suurim lubatud teratemperatuur 35…45 kraadi).

Autor: Miralda Paivel, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli taimekasvatuse õpetaja, 2017