Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev oluline muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu planeeti. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Suures osas just inimtegevusest tingitud kliimamuutused ja sellega kaasnevad üleujutused, ekstreemsed kuumalained, looduskeskkonna seisundi halvenemine, võõrliikide ja ohtlike taimekahjustajate invasioon meie loodusesse ning elurikkuse vähenemine on juba aastaid reaalsus.

Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad. Muutused mõjutavad inimeste heaolu, elukeskkonda, loodust, infrastruktuuri ning majandust.

Põllumajanduse mõju kliimamuutustesse

Sarnaselt paljudele teistele tööstusharudele on ka intensiivse põllumajandustegevuse mõju liigirikkusele, keskkonnaseisundile ja meie agroökosüsteemidele märkimisväärne. Nimetatud muutuste tagajärjeks on madalama väärtusega ja vähem produktiivne loodus- ja elukeskkond, mis mõjutab omakorda tugevalt ka inimtegevust ja –heaolu nii linnas kui maapiirkondades.

Kliimamuutused mõjutavad ka kogu toidutarneahelat, sh ka põllumajanduslikku esmatootmist taluvärava tasandil. Samal ajal kasvab maailma rahvaarv kiiresti, mis omakorda tõstab jätkusuutliku toidu tootmise üha enam fookusesse. Jätkusuutliku toidu tootmise ning põllumajanduse tagamiseks on vaja muuta nii üldiseid arusaamu kui seniseid põllumajanduspraktikaid.

Põllumajanduse mõju kliimamuutustesse on seotud eelkõige kasvuhoonegaaside heitega. Põllumajandusvaldkonna levinumad kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2) – need on ühed peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid.

Dilämmastikoksiid (N2O) tekib peamiselt taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise tulemusena. N2O tekib denitrifitseerijate bakterite elutegevuse tõttu seal, kus on lämmastikku üle ja taimed ei jõua seda omastada. Lämmastiku ülejääk globaalses põllumajandussüsteemis tekib eelkõige sünteetilise väetise pideva lisamise tõttu.

Metaan (CH4) tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitluse tulemusel – anaeroobsel (ilma hapnikuta) lagunemisel.

Süsinikdioksiid (CO2) tekib peamiselt lupjamisest ja karbamiidi kasutamisest, aga ka põllumasinates kasutatavatest fossiilkütuste põletamisest. Samuti lendub CO2 atmosfääri põlluharimisel – mulla liigutamisel ja sellel olevat taimiku lõhkumisel põhjustab see mullas oleva orgaanilise aine kiiremat lagunemist ja CO2 lendumist. Ehk mida suurem on mulla orgaanilise aine sisaldus seda rohkem võib sealt ka süsinikku lenduda, mistõttu on eriti suure mõjuga turvasmulla harimine aga ka turba alade kuivendamine.

Kliimamuutuste mõju põllumajandusele

Kliimamuutustest rääkides rõhutatakse enamasti atmosfääri keskmise temperatuuri tõusule. Soojenemisega on seotud ka suur hulk teisi tagajärgi, millest suurem osa on inimesele ja loodusele kahjulikud.

Soojenemise tagajärjel tekivad äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused, mis mõjuvad põllumajandusele laastavalt. Põllumajandussektorile võivad kliimamuutused olla teatud soodsa lühiajalise mõjuga just kasvuperioodi pikenemise ja põllumajanduskultuuridele sobivamate tingimuste tõttu – seda just Põhja-Euroopa piirkondades. Samas sagenevad veepuudus, kuumalained, pinnase erosiooni soodustavad tugevad sademed ning muud ekstreemsemad ilmastiku- ja kliimanähtused, mis pigem vähendavad saagikust ja põllumajandusloomade tootlikkust. Selle tulemusena väheneb põllupidajate sissetulek ja võib kahaneda põllupidaja enese toidulaud. Halvimal juhul võib tekkida  toidupuudus ja isegi näljahäda. Viimane on suureks probleemiks vaesemates piirkondades, kus kliimamuutuste mõjul on suuremad tagajärjed.

Kliimamuutuste tagajärjel prognoositav põhjavee taseme tõus ei ole suur, kuid see võib põhjustada olulisi muutusi maapinnalähedases veekihi veerežiimis, millest omakorda sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine.

Kliimamuutuste leevendamine 

Kliimamuutuste pidurdamisel ja soojenemisega toimetulekul on tähtis osa elurikkusel ja ökosüsteemidel – 2019. aastal ilmunud loodusliku mitmekesisuse ning ökosüsteemiteenuste globaalne hindamisaruanne leiab, et olukord elurikkuse ja ökosüsteemi teenustega on kriitiline. Kõik sekkumised, mis toetavad rohumaade pinna suurendamist, toetavad rohumaa ribade, erinevate servaalade ja loodusliku taimestusega ribade tihedamat esinemist ja suurendavad maastiku vaheldusrikkust. Sellised maastikuelemendid aitavad parandada ka mulla süsinikuvarusid.

Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa taastamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse metsa uuendamisse, mis aitab seeläbi metsakoosluste kasvu.

Kliima seisukohast tuleks tähelepanu pöörata ka laiemale ressursikasutusele ja taastuvate energiaallikate kasutamisele. Vähendades põllumajandussektoris fossiilkütuste osakaalu ning asendades selle taastuvenergia või biogaasiga.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (2023-2027) – Põllumajanduse valdkonna suunisena on märgitud maakasutuses süsiniku sidumise ja selle muldades säilitamise soodustamist, mh peamiselt läbi püsirohumaade  säilitamise ja turvasmuldade säästvama kasutuse.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemine tähendab valmisolekut kliimamuutuste mõjudega toime tulla ja võimalikke riske vähendada. Kohanemine hõlmab tegevusi, mis aitavad muuta meie elukeskkonna vastupidavamaks ja turvalisemaks. Näiteks saab rajada rohkem haljasalasid, parandada sademevee juhtimist, kaitsta elurikkust ning planeerida linnaruumi viisil, mis aitab toime tulla muutuvate ilmastikutingimustega.

Igaühel on võimalik panustada kliimamuutustega kohanemisse. Teadlikud valikud, loodushoidlik käitumine ja kogukondlik koostöö aitavad luua kestlikuma ja vastupidavama elukeskkonna nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Kliimamuutustega kohanemine on oluline, kuna see vähendab kliimariskidest tulenevaid kahjusid; aitab kaitsta inimeste tervist ja heaolu; toetab looduskeskkonna ja elurikkuse säilimist; suurendab kogukondade vastupidavust muutuvatele oludele ning aitab tagada jätkusuutliku arengu tulevikus.

Kliimamuutustega kohanemise strateegiad on nt: 

Rohe- ja sinitaristu arendamine

• parkide, haljasalade ja linnametsade rajamine;
• sademevee kogumisalade loomine;
• veekogude ja märgalade taastamine;
• puude istutamine kuumasaare efekti vähendamiseks linnades.

Veemajanduse parandamine

• sademevee kogumine ja taaskasutamine;
• üleujutusriskide vähendamine;
• kuivendus- ja veejuhtimissüsteemide uuendamine;
• veekasutuse tõhustamine põuaperioodidel.

Kliimakindel planeerimine ja ehitamine

• kliimariskide arvestamine ruumilises planeerimises;
• energiatõhusate ja ilmastikukindlate hoonete rajamine;
• kuumusstressi vähendavate lahenduste kasutamine avalikus ruumis;
• kriitilise taristu kaitsmine tormide ja üleujutuste eest.

Elurikkuse suurendamine

• looduslike elupaikade säilitamine ja taastamine;
• tolmeldajatele sobivate alade rajamine;
• liigirikkamate haljasalade kujundamine;
• invasiivsete liikide leviku piiramine.

Kliimamuutustega kohanev põllumajandus

• põuakindlamate kultuuride kasvatamine;
• mulla veesidumisvõime parandamine;
• säästlike viljelusmeetodite rakendamine;
• niisutussüsteemide arendamine.

 Inimeste tervise kaitsmine

• kuumalainete tegevuskavade koostamine;
• varajase hoiatamise süsteemid äärmuslike ilmade korral;
• joogivee kvaliteedi tagamine;
• teadlikkuse suurendamine kliimariskidest.

 Kogukondade valmisoleku suurendamine

• kogukonnaaedade ja kohalike algatuste toetamine;
• elanike kaasamine keskkonnaotsustesse;
• kriisideks valmistumise koolitused;
• vabatahtlike võrgustike arendamine.

Kliimamuutustega kohanemisel tuleks silmas pidada, et ennetamine on kindlasti tõhusam ja odavam kui tagajärgede kõrvaldamine. Looduspõhised lahendused aitavad sageli korraga lahendada mitut probleemi. Kohanemislahendused peavad arvestama kohalike olude ja vajadustega. Edukas kohanemine eeldab koostööd elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. 

K.Petrutis, juuli 2026

Loe lisaks

• Kuidas põllumajandusega toime tulla kliimamuutuste tingimustes, sh seotult EL Ühise Põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) 2023-2027 (eng)
• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
• Kliimaministeeriumi sisuleht kliimamuutustest ja sellega kohanemisest 
• Maaelu Teadmuskeskuse (METK) uuringud kliimamuutuste mõjust põllumajandusele, sh orgaanilise süsinikuvaru muutus ajas (2018 ja 2016)
• Kliimamuutused ja selle mõjud Euroopa maapiirkondadele (K.Petrutis artikkel 2026) 
• OECD analüüs kliimamuutuste mõjust põllumajandusele ja kalandusele
• IPCC 2020. aasta raport kliimamuutustest ja maakasutusest eelkõige poliitikakujundajatele SPM_Updated-Jan20.pdf
• IPPC (The Intergovernmental Panel on Climate Change) – AR6 Climate Change 2021: The Physical Science Basis (eng)
• LULUCF – Land Use, Land Use Change and Forestry
• ERR: Uuring: inimkond põhjustab kliimasoojenemist
• Artikkel: Põllumajanduse kliimamõju ehk süsiniku jalajälg
• https://www.kliimamuutused.ee/mida-saan-mina-teha
• https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava