Põllumajanduskeskkonna hindamisega seotud uuringute eesmärk on keskkonnaalaste näitajate kogumine ja analüüsimine ning seeläbi Eesti maaelu arengukava ning Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava tulemuste ja mõjude jälgimine ning väljaselgitamine. Esimeste uuringutega alustati 2003. aastal.

Keskkonnahoidlik põllumajandus

Keskkonnahoidlik põllumajandus ühendab toidutootmise, loodusvarade säästliku kasutamise ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise. Selle eesmärk on tagada põllumajandustootmise kestlikkus, säilitades samal ajal mulla viljakuse, vee kvaliteedi, elurikkuse ja kliima tasakaalu.

Keskkonnahoidlikud põllumajanduspraktikad aitavad vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale ning suurendada tootmise vastupidavust kliimamuutustest tingitud riskidele. Samal ajal võimaldavad need hoida ja parandada/toetada loodusressursse, millest põllumajandus ise sõltub. Keskkonnahoidlikud põllumajanduspraktikad ei ole üksnes keskkonnakaitse meede vaid investeering tuleviku põllumajandusse, aidates tagada kvaliteetse toidutootmise, loodusvarade säilimise ja elujõulise maaelu ka järgmistele põlvkondadele.

Praktikate rakendamisel on oluline lähtuda teaduspõhisest teadmisest, headest tootmistavadest ning ajakohastest juhendmaterjalidest. Uuringud aitavad hinnata erinevate meetmete mõju keskkonnale ja tootmisele ning toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Keskkonnahoidlike praktikate rakendamine on oluline, sest need:

• aitavad säilitada mullaviljakust ja mullaelustikku;
• vähendavad toitainete kadu ja veereostust;
• toetavad elurikkust ja tolmeldajaid;
• suurendavad põllumajanduse vastupidavust kliimamuutustele;
• aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet;
• parandavad ressursside kasutamise tõhusust;
• toetavad kestlikku ja konkurentsivõimelist toidutootmist.

Näiteid keskkonnahoidlikest põllumajanduspraktikatest ja toomisviisidest:

• mitmekesiste külvikordade kasutamine;
• vahekultuuride kasvatamine;
• vähendatud mullaharimine ja otsekülv;
• täppisväetamine ja täppispõllumajandus;
• komposti ja orgaaniliste väetiste kasutamine;
• põlluservade ja puhveralade rajamine;
• tolmeldajate elupaikade loomine;
• veekogude kaitsemeetmete rakendamine;
• agrometsanduse lahenduste kasutamine;
• mahepõllumajandus, taastav põllumajandus, integreeritud põllumajandus;
• poollooduslike koosluste hooldamine jne.

Juhendid ja teaduspõhine teave

Keskkonnahoidlike praktikate edukat rakendamist toetavad juhendmaterjalid, uuringud ja parimad praktikad. Need aitavad mõista erinevate meetmete mõju ning teha teadlikke otsuseid põllumajandusettevõtte majandamisel. 

Keskkonnahoidliku põllumajanduse areng põhineb pidevalt uueneval teadmisel ja kogemuste vahetamisel. Seire, teadusuuringud, innovatsioon ning tootjate praktilised kogemused aitavad leida lahendusi, mis toetavad üheaegselt nii keskkonna kaitset, põllumajanduse tootlikkust kui ka maaelu kestlikku arengut. 

Kuidas hinnata praktikate mõju?

Keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate mõju hindamine aitab mõista, kas rakendatud meetmed saavutavad soovitud eesmärke ning millist kasu need annavad nii keskkonnale kui ka tootmisele. Mõju hindamine võimaldab teha teadlikumaid juhtimisotsuseid, parandada tootmise tõhusust ning suunata investeeringuid kõige tulemuslikumatesse tegevustesse.

Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada, et paljude meetmete tulemused avalduvad pika aja jooksul. Näiteks võivad muutused mulla tervises, elurikkuses või süsiniku sidumises ilmneda alles mitme aasta pärast.

Sageli selgub, et keskkonnasäästlikumad lahendused aitavad pikemas perspektiivis hoopis tootja kulusid vähendada ja tootmise stabiilsust suurendada.

Mulla seisundi ja selle paranemise hindamine: 

• orgaanilise aine sisalduse muutuse alusel;
• mulla struktuuri ja vee sidumise võime järgi;
• vihmausside ja mullaelustiku arvukuse põhjal;
• erosiooni vähenemise kaudu.

Veekaitsemeetmete mõju hindamine:

• lämmastiku ja fosfori leostumise vähenemise kaudu;
• veeproovide analüüside abil;
• erosiooni ja settekoormuse vähenemise järgi;
• veekogude ökoloogilise seisundi muutuste kaudu.

Elurikkuse seisundit saab hinnata:

• taimeliikide arvukuse kaudu;
• tolmeldajate esinemise järgi;
• põllulindude arvukuse muutuste kaudu;
• poollooduslike koosluste seisundi hindamisel.

Kliimameetmete mõju on võimalik mõõta:

• kasvuhoonegaaside heite vähenemise kaudu;
• süsiniku sidumise suurenemise kaudu mullas;
• energiakasutuse vähenemise kaudu;
• taastuvenergia kasutamise suurenemise abil.

Majanduslikku mõju on võimalik hinnata läbi:

• saagikuse;
• tootmiskulude;
• väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse;
• tööjõukulude;
• ettevõtte kasumlikkuse.

Levinumad hindamisvahendid ja-meetodid

• mullaanalüüsid;
• veeanalüüsid;
• põllumajandusettevõtte keskkonnaauditid;
• kasvuhoonegaaside jalajälje arvutused;
• elurikkuse seire;
• satelliit- ja kaugseireandmed;
• põllumajandustootjate majandusandmete analüüs.

Eduka hindamise põhimõtted

Eduka hindamise läbiviimiseks on vajalik määrata selged eesmärgid enne meetmete rakendamist. Oluline on koguda lähteandmed olukorra kohta enne muudatuste tegemist. Seejärel on vajalik jälgida tulemusi regulaarselt, sh hinnata keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja majandusmõjusid. Kindlasti on vaja kasutada teaduspõhiseid näitajaid ja metoodikaid.

Keskkonnahoidlike praktikate mõju hindamine aitab tagada, et rakendatud meetmed toetavad ka päriselt mulla tervist, vee kvaliteeti, elurikkust ja kliimaeesmärke ning säilitavad samal ajal ka põllumajandusettevõtte tootlikkuse ja konkurentsivõime. Nii on võimalik kujundada põllumajandust, mis on ühtaegu keskkonnasõbralik, vastupidav ja majanduslikult jätkusuutlik

Hindamismeetodid

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimamõju hindamisel ei ole ühte universaalset meetodit. Kõige usaldusväärsem tulemus saadakse tavaliselt siis, kui kasutatakse korraga mitut hindamismeetodit.

Indikaatoripõhine hindamine on kõige levinum meetod, millega hinnatakse nt:

• mulla orgaanilise süsiniku sisaldust;
• toitainete tasakaalu;
• vee kvaliteeti;
• elurikkust;
• kasvuhoonegaaside heidet;
• saagikust.

Selle meetodi eeliseks on lihtne rakendatavus ning et tulemused on ajas hästi võrreldavad.

Mulla tervist/seisundit hinnatakse füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste näitajate alusel. See on üks olulisemaid hindamismeetodeid, sest muld mõjutab nii tootlikkust, veekaitset kui ka süsiniku sidumist. Peamised näitajad, mida hinnatakse on:

• orgaanilise aine sisaldus;
• pH;
• toitainete sisaldus;
• mulla tihedus;
• vee infiltratsioon;
• vihmausside arvukus;
• mikrobioloogiline aktiivsus.

Elutsüklianalüüs (Life Cycle Assessment, LCA). See on üks teaduslikult tunnustatumaid keskkonnamõju hindamise meetodeid. LCA võimaldab hinnata:

• süsinikujalajälge;
• energiakulu;
• veekasutust;
• eutrofeerumise potentsiaali.

LCA-ga hinnatakse kogu tootmisahela mõju keskkonnale, sh:

• sisendite tootmine;
• põllumajandustootmine;
• transport;
• töötlemine;
• jäätmekäitlus.

Kasvuhoonegaaside bilanss, mille raames arvutatakse:

• metaaniheide;
• dilämmastikoksiidi heide;
• süsiniku sidumine mulda;
• süsiniku sidumine biomassi.
• Tulemuseks saadakse ettevõtte või tootmissüsteemi kliimamõju.

Põllumajandusettevõtte keskkonnaaudit on kompleksne hindamine, mida kasutatakse sageli kestlikkuse programmides ja sertifitseerimissüsteemides. Selline hindamine vaatab korraga:

• mulda;
• vett;
• õhku;
• elurikkust;
• ressursikasutust;
• energiaefektiivsust.

Mulla süsiniku sidumise hindamine. Süsiniku sidumine tähendab atmosfäärist pärit süsiniku talletamist mulla orgaanilise ainena. Lihtsaim ja senini kõige usaldusväärseid määramismeetod on korduvad mullaanalüüsid, mille raames määratakse vähemalt:

• orgaanilise süsiniku sisaldus (%);
• mulla lasuvustihedus;
• proovivõtu sügavus.
• Näiteks: mõõdetakse süsinikusisaldus (Corg)aastal 2025 ning sama põld mõõdetakse uuesti aastal 2030. Erinevus näitab, kas süsinikuvaru on suurenenud või vähenenud. Süsinikuvaru arvutatakse seejärel valemiga: mulla süsinikuvaru (Corg) = süsinikusisaldus × mulla tihedus × proovikihi sügavus

Tulemus esitatakse tavaliselt:

• tonnides süsinikku hektari kohta (t Corg/ha);
• tonnides CO₂ ekvivalenti hektari kohta (t CO₂e/ha).

Siinkohal on oluline silmas pidada, et siin saame rääkida vaid Corg, mitte aga kogu C. Lisaks on oluline, et selliselt saame määrata ja arvutada mitte kogu Corg varu vaid mullaga juba seotud ehk mingil moel lagunenud ehk püsivaks muutunud Corg. Taimejäänused ja muu orgaanika siia välja arvutatud Corg alla ei kuulu, sest see on veel lagunemata ja pole mullaga seotud. 

K.Petrutis, täiendas P.Penu, juuli 2026; K.Ibus 2023

Heade põllumajandusvõtetega, mis aitavad hoida elurikkust, parandada keskkonnaseisundit ja muldade tervist saab tutvuda lehel https://heapold.ee/.

Loe lisaks

• Eesti maaelu arengukava (MAK) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat.
• EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika. Seda juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest.Pärast põhjalikke läbirääkimisi jõudsid Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon ÜPP reformide teemal kokkuleppele ja uus ÜPP võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Uut ÜPPd hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2023.

Maailma ja Eesti keskkonnaseisundi ja kliimamuutustega seotud uuringud ning analüüsid

• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
• LULUCF. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs aastani 2050
• IPBES ülemaailme bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste olukorra hindamise raport (2019)
• WWF 2018. aasta maailma keskkonnaseisundi raport (inglise keeles) 
• OECD analüüs kliimamuutuste mõjust põllumajandusele ja kalandusele
• IPCC 2020. aasta raport kliimamuutustest ja maakasutusest eelkõige poliitikakujundajatele (inglise keeles)
• Maaelu Teadmuskeskuse (METK) uuringud kliimamuutuste mõjust põllumajandusele, sh orgaanilise süsinikuvaru muutus ajas (2018 ja 2016)
• METK teostatud mullastiku ulatuslike uuringute aruanded
• Kohalike omavalitsuste ringmajandusliku võimekuse uuring (2023)