Põllumajandustegevustega kaasneb mõju meie keskkonnale – mullale, veele, õhule, elurikkusele, kliimale. Selleks, et keskkonnaprobleeme integreerida ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil on välja töötatud põllumajanduskeskkonna näitajad (Agri-environmental indicators).
Põllumajanduskeskkonna säilimise seisukohast on üks olulisemaid dokumente Eesti maaelu arengukava (MAK). Arengukava rakendamine aitab kaasa külaelu arengule ja töökohtade arvu kasvule maapiirkonnas, edendab ühistegevust ning soodustab põllumajanduskeskkonna säästlikku kasutamist, et tagada puhas elukeskkond ka järeltulevatele põlvkondadele.
Jõudmaks MAK arengukavas püstitatud eesmärkideni antakse arengukava raames välja toetusi. Erinevate toetuste kohta leiad infot PRIA lehelt. Toetuste eesmärk on aidata kaasa põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele.
- Loe lisaks
-
- Eesti maaelu arengukava (MAK) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat.
- EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika. Seda juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest.Pärast põhjalikke läbirääkimisi jõudsid Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon ÜPP reformide teemal kokkuleppele ja uus ÜPP võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Uut ÜPPd hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2023.
- ELi Roheline kokkulepe (EU Green Deal) Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale. Nende probleemide lahendamiseks muudab Euroopa roheline kokkulepe ELi tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades:
- et 2050. aastaks puudub kasvuhoonegaaside netoheide;
- et majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest
- ning et mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.
- Strateegia “Talust taldrikule”(eng) Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.
Autor: Karmen Ibus, 2023, Maaelu Teadmsukeskus