Looduskeskkond on maaelu, põllumajanduse ja inimeste heaolu alus. Metsad, niidud, märgalad, põllumaad, veekogud ja teised looduskooslused pakuvad elupaiku taimedele ja loomadele, aitavad hoida puhast vett ja õhku ning toetavad toidutootmist. Looduskeskkonna hea seisund on oluline nii elurikkuse säilimise kui ka kestliku majandamise seisukohalt.

Põllumajandus ja loodus on omavahel tihedalt seotud. Toidutootmine sõltub tervest mullast, tolmeldajatest, puhtast veest ja toimivatest ökosüsteemidest. Samal ajal kujundab põllumajandusmaastik suure osa Eesti maaelukeskkonnast ning mõjutab otseselt elurikkuse seisundit. Hästi majandatud põllud, rohumaad, puisniidud, hekid ja põlluservad võivad pakkuda väärtuslikke elupaiku paljudele liikidele.

Loodushoid tähendab tegevusi, mis aitavad säilitada ja taastada loodusväärtusi ning kasutada loodusressursse viisil, mis ei ohusta nende säilimist tulevikus. Selle eesmärk on leida tasakaal majandustegevuse, toidutootmise ja keskkonnakaitse vahel.

Kliimamuutuste tingimustes muutub loodushoiu roll üha olulisemaks. Mitmekesine ja hästi toimiv looduskeskkond aitab suurendada põllumajanduse vastupidavust põuale, üleujutustele, kahjuritele ja haigustele ning toetab süsiniku sidumist ja kliimamuutustega kohanemist.

Loodushoiu olulisus

• aitab säilitada elurikkust ja ökosüsteemide toimimist;
• toetab tolmeldajaid ja looduslikke kahjuritõrjujaid;
• kaitseb mulda, vett ja õhukvaliteeti;
• suurendab põllumajandusmaastike vastupanuvõimet kliimamuutustele;
• aitab säilitada maaelu pärandmaastikke ja kultuuriväärtusi;
• toetab kestlikku ja konkurentsivõimelist toidutootmist.

Loodushoid põllumajandusmaastikul

Loodushoidlikke põllumajandusvõtteid on mitmeid, nt:

• poollooduslike koosluste hooldamine;
• põlluservade, hekkide ja puuderibade säilitamine;
• märgalade ja veekogude kaitsmine;
• tolmeldajatele sobivate elupaikade loomine;
• mullaviljakuse hoidmine ja erosiooni vähendamine;
• keskkonnasõbralike tootmisviiside rakendamine.

Loodushoid kui investeering tulevikku

Terved ökosüsteemid toetavad põllumajandustootmist, aitavad tagada toidujulgeolekut ning pakuvad inimestele kvaliteetset elukeskkonda. Loodushoid ja kestlik põllumajandus aitavad koos kujundada maaelu, mis on elujõuline, vastupidav ja keskkonnasõbralik ka tulevastele põlvkondadele.

Loodushoiu toetamine põllul

Loodushoid põllumajanduses tähendab selliste majandamisvõtete kasutamist, mis aitavad säilitada elurikkust, kaitsta mulda ja vett ning tagada samal ajal kestlik toidutootmine. Paljud loodushoidlikud meetmed aitavad üheaegselt parandada nii looduskeskkonna seisundit kui ka põllumajandusmaa tootlikkust. 

Loodushoidu toetavad tegevused on nt elurikkuse säilitamine põllumajandusmaastikul, mitmekesine külvikord, vahekultuuride kasvatamine, tolmeldajate toetamine, maastikuelementide hoidmine ja rajamine. 

Elurikkad põllumajandusmaastikud on vastupidavamad kahjuritele, haigustele ja kliimamuutustele. Tulemusena on rohkem tolmeldajaid, looduslikke kahjuritõrjujaid ning suurem liigirikkus. Toetavate tegevustena on võimalik nt:

• rajada põlluservadesse õitsvaid rohumaaribasid;
• säilitada hekid, puuderibad ja metsatukad;
• hooldada poollooduslikke rohumaid;
• luua tolmeldajatele sobivaid elupaiku.

Mitmekesine külvikord tagab parema mullaviljakuse ja üldjuhul ka väiksema vajaduse taimekaitsevahendite kasutamiseks. Erinevate kultuuride kasvatamine samal põllul parandab mulla tervist ning vähendab haiguste ja kahjurite levikut.

Vahekultuuride kasvatamine põhikultuuride vahel või selle järgselt, aitab vähendada toitainete leostumist; kaitsta mulda erosiooni eest; suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust ning pakkuda toitu tolmeldajatele.

Põllumajanduslik tegevus ei tohiks kahjustada läheduses asuvaid veekogusid. Veekogude kaitsmiseks tuleks vältida väetiste sattumist veekogusse; rajada veekogude äärde puhveralasid, säilitada märgalasid ja looduslikke veesooni.

Muld on kogu põllumajanduse alus, mistõttu tuleks seda hoida elus ja viljakana. Vähendatud mullaharimine, otsekülv, kompostimine ja orgaaniliste väetiste kasutamine, ning mulla tihenemise vältimine on näited loodushoidlikemast mullaharimisviisidest. Tulemuseks on parem mulla veesidumisvõime, suurem saagikindlus ja rohkem mullaelustikku.

Ligikaudu kolmandik maailma toidutootmisest sõltub vähemalt osaliselt tolmeldajatest. Tolmeldajate toetamiseks tuleks nt külvata õitsvaid segusid; vähendada taimekaitsevahendite kasutamist; niita õitsvaid alasid sobival ajal ning säilitada looduslikke rohumaid.

Maastikuelemendid, nt puud, hekid, kraaviservad ja põõsastikud pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Need aitavad vähendada tuuleerosiooni, siduda süsinikku; luua varjevõimalusi lindudele ja putukatele ning parandada maastiku sidusust.

Tõhusad põllumajanduslikud loodushoiumeetmed

• Poollooduslike rohumaade säilitamine ja hooldamine
• Õitsvate põlluservade ja puhveralade rajamine
• Mitmekesine külvikord ja vahekultuuride kasutamine
• Vähendatud mullaharimine ning mulla orgaanilise aine suurendamine
• Veekogude kaitsevööndite rajamine
• Tolmeldajate elupaikade loomine
• Hekkide, puuderibade ja teiste maastikuelementide säilitamine

Kõige paremaid tulemusi annab nende meetmete koos rakendamine. Nii paraneb mulla tervis, suureneb elurikkus, väheneb keskkonnakoormus ning põllumajandustootmine muutub pikaajaliselt vastupidavamaks ja kestlikumaks.

Ökosüsteemiteenused ja nende väärtuse hindamine

Ökosüsteemiteenused on looduse poolt pakutavad hüved ja teenused, millest sõltuvad inimeste heaolu, põllumajandus ja kogu ühiskonna toimimine. Need on looduslikud protsessid ja funktsioonid, mis tagavad näiteks toidu tootmise, puhta vee kättesaadavuse, viljaka mulla tekke, tolmeldamise ning kliima reguleerimise.

Põllumajandus sõltub otseselt toimivatest ökosüsteemiteenustest. Taimede kasv, mulla viljakus, tolmeldajate tegevus, toitainete ringlus ja vee kättesaadavus on kõik seotud looduse võimega pakkuda inimestele vajalikke ressursse. Samal ajal mõjutab põllumajandustegevus nende teenuste kvaliteeti ja säilimist.

Terved ja elurikkad ökosüsteemid aitavad muuta põllumajandust vastupidavamaks kliimamuutustele, vähendada keskkonnariske ning toetada kestlikku toidutootmist. Seetõttu on ökosüsteemiteenuste säilitamine ja tugevdamine üks keskkonnasõbraliku põllumajanduse olulisi eesmärke.

Peamised ökosüsteemiteenused

Varustavad teenused, no põllumajandusele ja inimestele vajalike ressursside pakkumine, so:

• toit ja sööt;
• puhas vesi;
• puit ja biomass;
• geneetilised ressursid uute sortide ja tõugude aretamiseks.

Reguleerivad teenused, no teenused, mis aitavad hoida looduse tasakaalu:

• vee puhastamine ja filtreerimine;
• üleujutuste ja põudade leevendamine;
• mulla erosiooni vähendamine;
• süsiniku sidumine ja kliima reguleerimine;
• kahjurite ja haiguste looduslik tõrje.

Toetavad teenused, mis võimaldavad teistel ökosüsteemiteenustel toimida:

• mulla kujunemine;
• toitainete ringlus;
• tolmeldamine;
• mullaelustiku tegevus;
• elurikkuse säilimine.

Kultuurilised teenused, mis pakuvad mittemateriaalseid väärtusi:

• puhke- ja rekreatsioonivõimalusi;
• maastike ilu ja kultuuripärandit;
• haridus- ja õppevõimalusi;
• vaimset ja füüsilist heaolu toetavat keskkonda.

Ökosüsteemiteenused ja põllumajandus

Ökosüsteemiteenused  on kestliku põllumajanduse ja maaelu toimimise alus. Nende säilitamine aitab tagada kvaliteetse ja stabiilse toidutootmise; puhta vee ja terve keskkonna; elurikkuse säilimise; parema vastupanuvõime kliimamuutustele, aga ka elujõulise maaelu ja atraktiivse maastiku.

Põllumehed saavad ökosüsteemiteenuseid toetada mitmel viisil, sh:

• säilitades elurikkaid põllumajandusmaastikke;
• hooldades poollooduslikke rohumaid;
• rajades õitsvaid põlluservi ja puhveralasid;
• kasutades mitmekesiseid külvikordi;
• parandades mulla tervist ja orgaanilise aine sisaldust;
• kaitstes veekogusid ja märgalasid.
• Sellised tegevused aitavad suurendada tolmeldajate arvukust, parandada mullaviljakust, vähendada erosiooni ning toetada looduslikku kahjuritõrjet.

Ökosüsteemiteenused näitavad, et loodus ei ole üksnes põllumajanduse taustsüsteem, vaid väärtuslik partner, mille hoidmine aitab tagada nii keskkonna, majanduse kui ka ühiskonna kestlikkuse tulevikus

Ökosüsteemiteenuste väärtuse hindamine 

Ökosüsteemiteenuste väärtust hinnatakse nii looduskeskkonna seisundit kirjeldavate näitajate kui ka majanduslike meetodite abil. Põllumajanduses on olulisemad teenused tolmeldamine, mullaviljakuse säilitamine, vee puhastamine, süsiniku sidumine ja üleujutuste leevendamine. 

Kuigi paljud looduse hüved ei kajastu otseselt turuhinnas, võib nende majanduslik väärtus ulatuda kümnetest kuni tuhandete eurodeni hektari kohta aastas. Ökosüsteemiteenuste hoidmine aitab tagada kestliku toidutootmise, tugevdada kliimakindlust ning säilitada maaelu jaoks olulisi loodusressursse

K.Petrutis, juuli 2026

Rahvusvahelised looduskeskkonnaga seotud kokkulepped, ühised eesmärgid ja dokumendid

• Ülemaailmsed Säästva Arengu Eesmärgid: Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei
• EL elurikkuse strateegia aastani 2030 “Toome looduse oma ellu tagasi”
• HELCOMi konventsioon ehk Helsingi konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitseks – riigiteataja.ee ja helcom.fi
• EL Pakett “Eesmärk 55” ehk “Fit for 55” tutvustus
• Euroopa Kliimaseadus, mis vormistab Euroopa Rohelise Kokkuleppe eesmärgid seadusesse e. kohustuslikuks täitmiseks (so EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks) ning kehtib alates 29.07.21
• EL teaduse ja innovatsiooniga seotud missioonid Horizon Europe programmis: 
  • EL missioonidest üldiselt
  • Mullamissioon
  • Kliimamuutustega kohanemise missioon
  • Kliimaneutraalsete ja tarkade linnadega seotud missioon
  • Ookeanide ja vete taastamise missioon
  • Vähkkasvajaga seotud missioon

 

Riigisisesed keskkonna ja kliimaga seotud valdkonnaülesed kokkulepped, eesmärgid ja dokumendid

• Eesti riiklik strateegia “Säästev Eesti 2021”, kus on paika pandud riigi säästva arengu põhimõtted (1995) 
• Strateegia “Eesti 2035”, mis on Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia, mis annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele (sh ka elukeskkonna vallas): Strateegia “Eesti 2035” | Eesti Vabariigi Valitsus
• “Tõetamme” veebileht, millelt saab jooksvalt jälgida, kuidas Eestil säästva arengu eesmärkide täitmisega edeneb.
• Eesti Rohereformi tegevusplaan (august, 2023)
• Eesti Loodushoiu Keskus, LIFE projektid https://www.loodushoid.ee/Eesti_Loodushoiu_Keskus_1 
• Eesti Kliimaseadus (väljatöötamisel). Kliimaseadus oleks “vundamendiks” Eesti kestlikuma majandusmudeli kujundamisel.
  • Rohetiigri jt mõtteid Kliimaseadusest (sügis, 2023)
  • Rohefirmade ühispöördumine kliimaseadusega seoses (sügis, 2023)

Ökosüsteemiteenused ja nende hindamine

• Mis on ökosüsteemiteenused ja nende strateegilised eesmärgid (2021)
• Ökosüsteemiteenuste rahvusvaheline liigitamine ja määratlus CICES Version 5.1 (uuendatud 2023)
• Ökosüsteemiteenuste rahvusvaheline klassifikatsioon ja juhend CICES Version 5.1 (2018) 
• Ökosüsteemiteenuste seis Eestis (alates 2019): Riikliku tervikpildi loomine | Loodusveeb