Uuri ka ringmajanduse kohta üldisemalt siit. 

Üleilmsed probleemid nagu kliimamuutused, elurikkuse kadu ja ressursside ammendumine ning samal ajal pidevalt kasvav Maa rahvaarv sunnivad meid otsima uusi tootmis- ja tarbimisviise, mis arvestavad planeedi ökoloogiliste piiridega. Euroopa roheline kokkulepe ehk rohelepe toob ülimalt ambitsioonika ettevõtmisena kaasa vajaduse praeguse tooda-tarbi-viska minema lineaarsest majandusmudelist loobumiseks. Selle peab asendama materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega.

Ringmajandus ja ringbiomajandus on kestliku majandamise põhimõtted, mille eesmärk on kasutada ressursse võimalikult tõhusalt, vähendada jäätmeteket ning hoida erinevaid materjale kui väärtuslikku ressurssi kasutuses/ringluses võimalikult kaua. Põllumajanduses tähendab see loodusvarade säästlikku kasutamist, kõrvalsaaduste väärindamist ning toitainete ja biomaterjalide ringluse edendamist. 

Ringmajanduse seos ringbiomajandusega

Kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne kontseptsioon ja sisuliselt eraldamatu ringmajandusest. Seetõttu kasutatakse Eestis kokkuleppeliselt põllumajanduse ja üldiselt biomassi kontekstis terminit “ringbiomajandus”. Ringbiomajandus keskendub taastuvate bioressursside – näiteks taimse ja loomse biomassi, põllumajandusjääkide, sõnniku, puidu ja toidutööstuse kõrvalsaaduste – kestlikule kasutamisele. Eesmärk on luua suurema lisandväärtusega tooteid, energiat, materjale ja teenuseid, vähendades samal ajal sõltuvust fossiilsetest ressurssidest.

Mis on bioressursid?

Bioressursid on looduslikku päritolu taastuvad ressursid, näiteks:

• põllumajanduskultuurid;
• rohumaa biomass;
• sõnnik ja läga;
• taimejäänused;
• metsandus- ja puidutootmise kõrvalsaadused;
• toidutööstuse kõrvalsaadused;
• biolagunevad jäätmed.

Neid ressursse saab kasutada toidu, sööda, energia, bioväetiste, biomaterjalide ning muude biopõhiste toodete tootmiseks.

Ressursside kaskaadkasutus

Ringbiomajanduse üheks oluliseks põhimõtteks on bioressursi kasutamine ja väärindamine ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtuvalt. Kaskaadkasutuse rakendamisel kasutatakse bioloogilisest ressursist esmalt ära kõige väärtuslikum osa, seda nt tervise, elulaadi ning toidu hüvedeks. Järelejäänud vähem väärtuslik osa kasutatakse sööda, keemiatoodete ja materjalide tootmiseks. Ainult kõige madalama väärtusega järelejäänud osa suunatakse energia (so soojus, elekter) tootmisse. Kuna bioloogilisi ressursse ei ole lõputult ja elurikkuse säilimine on äärmiselt oluline, siis selliselt majandades on rõhk kestlikkusel. 

Allikas: Kers, J. et al. (2020). Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs. ADDVAL- BIOEC uuringu tööpaketi 1.1 vaheanalüüs

Allikas: Stegmann, P., et al (2019); Mõtte (2021).

Ringbiomajandus põllumajanduses

Ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada põllumajanduses mitmel viisil:

• toitainete tagasiviimine mulda komposti või orgaaniliste väetiste kaudu;
• põllumajandusjääkide väärindamine;
• biogaasi tootmine sõnnikust ja biomassist;
• vee ja toitainete tõhusam kasutamine;
• toidukao ja jäätmete vähendamine;
• kõrvalsaaduste kasutamine söödana või toormena teistele tootmisharudele.

Eesti ringbiomajanduse teekaart

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on koostöös erinevate partneritega töötanud välja ringbiomajanduse teekaardi. Eesti ringmajanduse teekaart annab Eesti ringbiomajandusele arenguks tegevussuunad ja konkreetsemad tegevused nii lühikeses (2023–2027) kui pikas perspektiivis (kuni 2035). Teekaart on ka aluseks kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest lähtuvate piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele. Kohalikud algatused, koostöövormid ja konkreetsemad tegevused toetavad piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvu. Lisainfot Eesti ringbiomajanduse teekaardi kohta leiab siit.   

Põllumajandusel on ringmajanduses oluline roll, sest toidutootmise kõrval tekib mitmesuguseid bioressursse, mida saab suunata tagasi tootmisse või kasutada uute toodete valmistamiseks. Nii muutuvad jäätmed väärtuslikuks ressursiks ning väheneb keskkonnakoormus.

Ring(bio)majanduse kasu/eesmärgid:

• vähendada jäätmeteket;
• parandada ressursitõhusust;
• suurendada energiasõltumatust;
• vähendada kasvuhoonegaaside heidet;
• säilitada mulla viljakust;
• luua uusi koostöö-, ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi;
• tugevdada kohalikke väärtusahelaid.

Ringmajanduse põhimõtete rakendamine aitab muuta põllumajanduse ja maaelu kestlikumaks ning konkurentsivõimelisemaks. Bioressursside tõhus kasutamine võimaldab luua lisandväärtust kohapeal, toetada kohalikku ettevõtlust ja vähendada tootmise keskkonnajalajälge.

Ringbiomajandus seob omavahel toidutootmise, energia tootmise, keskkonnahoiu ja innovatsiooni. See aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning loob eeldused elujõulise maaelu ja ressursitõhusa majanduse arenguks.

K. Ibus ja A.Peepson 2022; täiendas K.Petrutis, juuli 2026

Lisalugemist:

• EL biomajanduse strateegia (2013, täiendatud 2018)
• Projekti ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusamkasutamine Eesti biomajanduses lõppraport (2021) 
• Horizon Europe Circular Bio-based Europe Joint Undertaking (CBE JU) on EL partnerlus, mis rahastab ringbiomajanduslikku tööstusarendustegevust ja teadus-arendustegevust raamistav SRIA 
• Accelerate Estonia: biojäätmete kasutamine kestlikus toidutootmises
• EMÜ projekt "Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring": Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne (2022)
• Eesti ringbiomajanduse teekaart eesti  ja inglise keeles (2023).
• Eesti ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodiline raamistik eesti keeles (2023) ja inglise keeles (2024)
• Lääne-Eesti regiooni bioressursside väärindamise tegevuskava (2022) 
• EL ülevaade liikmesriikide biomajanduse strateegiatest (inglise keeles, uuendatud 2023)