Kompostimine on looduslik protsess, mille käigus orgaanilised materjalid, näiteks taimejäänused, lehed, muruniide, sõnnik ja toidujäätmed lagunevad ning muutuvad toitainerikkaks ja mullale kasulikuks kompostiks. Kompost on väärtuslik looduslik väetis ja mullaomaduste parandaja, mis aitab suurendada mullaviljakust ning toetab kestlikku põllumajandust. 

Terve muld, tõhus toitainete ringlus ja orgaanilise aine taastamine on kestliku põllumajanduse olulised alused ning kompost on nende eesmärkide saavutamisel üks väärtuslikumaid vahendeid. Põllumajanduses ja aianduses kasutatakse komposti mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamiseks, toitainete ringluse parandamiseks ning mulla struktuuri säilitamiseks. Komposti kasutamine aitab vähendada sõltuvust mineraalväetistest ning toetab ringmajanduse põhimõtteid, mille kohaselt viiakse orgaanilised materjalid tagasi aineringesse.

Kompostil on oluline roll ka kliimamuutuste leevendamisel. Orgaanilise aine lisamine mulda aitab suurendada süsiniku sidumist, parandab mulla veehoiuvõimet ning suurendab põllumajandussüsteemide vastupidavust äärmuslikele ilmastikutingimustele, näiteks põudadele ja tugevatele sademetele.

Kompostimise praktikaid on erinevaid, rohkem saab infot nt siit ja siit.

Kodune kompostimine

Kodune kompostimine on lihtne viis köögi- ja aiajäätmete keskkonnasõbralikuks käitlemiseks. Kompostida saab näiteks puu- ja köögiviljajäätmeid, kohvipaksu, teepuru, muruniidet, lehti ning muid biolagunevaid materjale. 

Koduse kompostimise eelised:

• vähendab biojäätmete hulka;
• toodab kvaliteetset komposti aia ja haljastuse tarbeks;
• toetab toitainete ringlust;
• vähendab jäätmekäitluse keskkonnamõju;
• säästab loodusressursse.

Loomulikult on igasuguse kompostimise eelduseks, et biolagunevad materjalid sorteeritakse eraldi ning need ei sisalda ohtlikke aineid. Lisaks on Eeduka kompostimise aluseks mitmekesine kompostimismaterjal, piisav õhustatus ja sobiv niiskustase.

Kompostimine põllumajandusettevõttes

Põllumajandusettevõtetes tekib üldjuhul märkimisväärses koguses orgaanilisi materjale, mida on võimalik kompostida ja taaskasutada. Kompostimiseks sobivad näiteks sõnnik, allapanu, taimejäänused, rohumassi jäägid, aiandusjäätmed ja muud biolagunevad kõrvalsaadused.

Põllumajandusettevõtetes kasutatakse kompostimist üha enam osana kestlikust toitainete majandamisest ja ringbiomajandusest. Kompost võimaldab väärindada tootmise kõrvalsaadusi ning suunata väärtuslikud toitained tagasi põldudele, aidates kaasa nii keskkonnahoiule kui ka tootmise pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Kindlasti tuleb ka põllumajandusettevõttes kompostimisel tutvuda ja järgida kehtivaid reegleid ja piiranguid. Selle kohta saab rohkem infot nt Keskkonnameti kodulehelt. 

Kestlik toitainete ringlus

Kompostimine võimaldab taaskasutada põllumajanduses, kodumajapidamistes ja haljastuses tekkivaid orgaanilisi materjale. Nii hoitakse väärtuslikud toitained ringluses ning vähendatakse jäätmete ladestamist. Kompost on hea näide sellest, kuidas looduslikud protsessid saavad toetada keskkonnasäästlikku toidutootmist ja maaelu arengut.

Komposti kasutamise sagedus sõltub mulla seisundist, kasvatatavast kultuurist ja komposti kvaliteedist. Üldjuhul ei ole vaja komposti põllule anda igal aastal suurtes kogustes, vaid eesmärk on hoida mulla orgaanilise aine sisaldus stabiilsena.

Üldised soovitused komposti kasutamiseks

• Põllukultuuride kasvatamisel kasutatakse komposti sageli iga 2–5 aasta järel, sõltuvalt mulla vajadusest.
• Kui mulla orgaanilise aine sisaldus on madal, võib komposti anda väiksemates kogustes ka sagedamini.
• Köögiviljakasvatuses ja intensiivsemates tootmissüsteemides kasutatakse komposti sageli igal aastal või üle aasta.
• Püsikultuuridel (marjaaiad, viljapuuaiad) võib komposti lisada igal aastal taimede ümber või reavahedesse.

Komposti kasutusnormid

Komposti kasutusnormid jäävad tavaliselt vahemikku:

• 5–20 tonni hektari kohta aastas;
• orgaanilise aine vaesematel muldadel vahel rohkem;
• toitainerikka komposti puhul väiksemates kogustes.

Konkreetne kogus tuleks määrata mulla analüüsi ja komposti koostise põhjal, et vältida liigset fosfori või lämmastiku kogunemist mulda.

Millal komposti laotada?

Levinud on komposti lisamine:

• sügisel pärast saagikoristust;
• kevadel enne külvi või istutamist.

Sügisel laotatud kompost jõuab talve jooksul osaliselt laguneda ning toitained muutuvad taimedele paremini kättesaadavaks.

Miks kasutada komposti regulaarselt?

Komposti mõju ei piirdu ainult ühe kasvuaastaga. Regulaarne kasutamine aitab:

• suurendada mulla orgaanilise aine, huumuse sisaldust;
• parandada mulla struktuuri ja vastupanuvõimet põuale;
• parandada mullaviljakust ja veehoiuvõimet;
• suurendada saagikuse stabiilsust;
• parandada põllukultuuride vastupidavust põuale ja teistele stressiteguritele;
• vähendada toitainete leostumist;
• toetada mullaelustikku ja elurikkust;
• vähendada vajadust mineraalväetiste järele;
• suurendada süsiniku sidumist mullas.
• vähendada erosiooniriski; 
• vähendada jäätmeteket ja soodustab ringmajandust.

Kestliku põllumajanduse seisukohast on kõige tõhusam kasutada komposti osana laiemast mullahoiustrateegiast koos külvikordade, vahekultuuride ja vähendatud mullaharimisega. Nii saavutatakse pikaajaline mõju mullaviljakusele ja saagikusele. 

K.Petrutis, juuli 2026

Lisalugemist:

• Keskkonnaameti juhised mh ka sügavallapanu sõnniku aunastamise ja kompostimise kohta (2026)
• Kliimaministeeriumi infomaterjal 2023.a. lõpus kehtima hakkavatest uutest nõuetest: biojäätmete kogumisest, sorteerimisest, kompostimisest (2023)
• Biojäätmete abimaterjalid KOV keskkonnaspetsialistile | Keskkonnaamet (2025)
• Eesti Maaülikooli trükis M. Kriipsalu "Abiks väiketootjale. Komposti valmistamine" (2016)
• Kliimaministeeriumi infomaterjal kodusest kompostimisest (2022)
• Teeme Ära kompostimise teemaline infokogum "Kompostiljon" (2015, 2019 ja 2022)
• "Kompostiljon" Videomaterjalid kompostimisest (2019)
• Tartu Loodumaja Rohesoovitus: Kuidas valmistada head komposti? (2022)