Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks nimetatakse maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide (looduskapital), liikide ja geenide mitmekesisust. Elurikkus on terve ja tasakaalustatud keskkonna alus, pakkudes inimestele toitu, puhast vett, puhast õhku ning palju muid ökosüsteemiteenuseid. Elurikkuse pidev vähenemine mõjutab negatiivselt nii loodust kui inimest. Elurikkad ökosüsteemid on vastupidavamad keskkonnamuutustele, haigustele ja kliimamuutuste mõjudele. Samas on elurikkus kogu maailmas surve all inimtegevuse tõttu, sealhulgas maa- ja metsakasutuse muutuste, saastamise, kliimamuutuste ning looduslike elupaikade vähenemise tõttu.

Elurikkuse säilitamine ja taastamine aitab tagada loodusressursside kestliku kasutamise ning parandab inimeste elukvaliteeti. Elurikkus toetab ökosüsteemide toimimist ja tasakaalu; tagab puhta õhu, vee ja viljaka mulla; aitab leevendada kliimamuutuste mõju; toetab toidutootmist ja tolmeldamist; suurendab looduse vastupanuvõimet häiringutele, aga pakub ka puhke- ja õppimisvõimalusi ning rikastab elukeskkonda.

Oluline on säilitada looduslikke elupaiku ja liigirikkust ning rakendada loodussõbralikke lahendusi nii maapiirkondades kui linnades. 

Elurikkuse vähenemine

Elurikkuse pideval vähenemisel on rasked tagajärjed nii keskkonnale kui ka inimesele. Peamised põhjused on looduslike elupaikade muutused, mis on tingitud intensiivpõllumajandusest, metsade ja ressursi üleekspluateerimisest ning üha enam süvenevast kliimamuutuste mõjust.

Negatiivse inimtegevuse tagajärjel reostub keskkond, mis muudab ja koormab ökosüsteeme. Järjest rohkem kaob erinevaid taime- ja loomaliike, mis viib ökosüsteemid tasakaalust välja. Elurikkuse kadumisega koos hääbub looduse võime pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid, mis on majandussektori (toidusektor ja põllumajandussektor) toimimiseks aga hädavajalikud.

Elurikkuse säilitamine

Elurikkuse säilitamine on ühine vastutus, millesse saavad panustada nii riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted kui ka iga inimene oma igapäevaste valikute kaudu. Koos saame aidata kaasa elurikka ja kestliku elukeskkonna säilimisele tulevastele põlvkondadele.

Elurikkuse hoidmise võimalused maal ja linnas on nt:

• looduslike elupaikade kaitsmine ja taastamine;
• kohalike liikide ja tolmeldajate toetamine;
• loodussõbralike haljasalade rajamine;
• invasiivsete võõrliikide leviku piiramine;
• säästlik maakasutus ja loodusvarade kasutamine;
• keskkonnateadlikkuse suurendamine jne.

Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. Elurikkus on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks.

Elurikkus ja põllumajandus

Põllumajandus ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud. Ühelt poolt sõltub põllumajandus toimivast looduskeskkonnast, teisalt mõjutavad põllumajandustavad otseselt elurikkuse seisundit.

Elurikkus toetab põllumajandust mitmel viisil. Tolmeldajad, nagu mesilased, kimalased ja teised putukad, aitavad kaasa paljude kultuurtaimede saagikusele. Mullaelustik – vihmaussid, mikroorganismid ja seened – parandavad mulla viljakust, aitavad lagundada orgaanilist ainet ning tagavad taimedele vajalikud toitained. Mitmekesine looduskeskkond aitab samuti piirata kahjurite levikut ja suurendab põllumajandussüsteemide vastupidavust haigustele ning kliimamuutustele.

Intensiivne põllumajandus avaldada elurikkusele negatiivset mõju. Suurte ühetaoliste põldude rajamine, looduslike elupaikade kadumine, pestitsiidide kasutamine ja kuivendamine võivad vähendada liikide arvukust ning kahjustada ökosüsteemide toimimist. Elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks on oluline rakendada loodussõbralikke põllumajandustavasid, milleks võivad olla näiteks:

• põlluservade ja õitsvate rohumaaribade rajamine;
• hekkide, puisniitude ja teiste poollooduslike koosluste säilitamine;
• pestitsiidide ja väetiste kasutamise vähendamine;
• külvikordade kasutamine;
• tolmeldajatele sobivate elupaikade loomine;
• mulla tervist toetavad harimisviisid.

Bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks on hea kasutada põldudel vahekultuure. Mida mitmekesisem on vahekultuurideks sobivatest liikidest koosnev segu ja suurem biomass, seda suurem on positiivne mõju. Lisaks on vahekultuuride eeliseks kasvatusriskide vähenemine, millega kaasneb toitainete leostumise vähenemine ning suurem mullakaetus. Tagada tuleks rohumaade ja soostunud avakoosluste võimalikult laialdane säilimine ja hea seisund. Oluline on vältida säilinud märgade avatud ökosüsteemide kuivendamist.

Üldisemalt kogu elurikkuse hoidmise üks olulisi vahendeid on maastiku mitmekesisus ehk erinevate elupaigatüüpide vaheldumine – maastikuelementide olemasolu, haritavate põllumaade vaheldumine metsaribadega, niitudega, veekogude kallastega.

Elurikkuse säilitamine põllumajandusmaastikes aitab tagada nii looduse kui ka põllumajandustootmise pikaajalise kestlikkuse. Mida mitmekesisem on keskkond, seda paremini suudab see kohaneda muutuvate tingimustega ning pakkuda inimestele vajalikke ökosüsteemiteenuseid.

Võõrliigid ja ohtlikud taimekahjustajad

Võõrliigid on organismid, mis on inimese tegevuse tulemusena sattunud väljapoole oma looduslikku leviala. Osa neist liikidest võib uues keskkonnas kiiresti levida ja hakata ohustama kohalikke liike, looduslikke elupaiku ning majandustegevust. Selliseid liike nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks.

Põllumajandusega on tihedalt seotud ka ohtlikud taimekahjustajad – haigustekitajad, putukad, lestad, nematoodid ja muud organismid, mis võivad kahjustada põllukultuure, vähendada saagikust ning halvendada toodangu kvaliteeti. Kliimamuutused ja rahvusvaheline kaubandus suurendavad uute kahjurite ja haiguste leviku riski.

Võõrliigid ja taimekahjustajad võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajandustootjatele ning mõjutada toidutootmise kestlikkust. Lisaks võivad need vähendada elurikkust, tõrjuda välja kohalikke liike ja muuta ökosüsteemide toimimist.

Võõrliigid ja ohtlikud taimekahjustajad võivad:

• vähendada põllumajanduskultuuride saagikust ja kvaliteeti;
• suurendada taimekaitsevahendite kasutamise vajadust;
• põhjustada suurt majanduslikku kahju tootjatele;
• ohustada kohalikke taime- ja loomaliike;
• mõjutada toidujulgeolekut;
• muuta ökosüsteemid vähem vastupidavaks.

Võõrliikide ja ohtike taimekahjustajate levikul on ka selge seos elurikkuse ja keskkonnaga. Mitmekesine ja tasakaalustatud looduskeskkond aitab piirata kahjurite levikut ning toetab põllumajanduse vastupanuvõimet. Kui elurikkus väheneb, võivad kahjurid ja haigused levida kiiremini ning põhjustada suuremat kahju. Samuti võivad invasiivsed võõrliigid välja tõrjuda kohalikke liike ja vähendada ökosüsteemide loomulikku tasakaalu.

Võõrliikide ja taimekahjustajate leviku piiramiseks on oluline:

• jälgida taimede ja taimsete saaduste tervislikku seisundit;
• kasutada sertifitseeritud seemne- ja istutusmaterjali;
• rakendada häid põllumajandustavasid ja külvikordi;
• tuvastada uued kahjurid ja haigused võimalikult varakult;
• vältida invasiivsete liikide levikut loodusesse;
• teha koostööd ametiasutuste, teadlaste ja tootjatega.

Võõrliikide ja ohtlike taimekahjustajate ennetamine ning tõhus ohjamine aitab kaitsta põllumajandust, säilitada elurikkust ja tagada kestliku ning konkurentsivõimelise toidutootmise ka tulevikus.

K.Petrutis, juuli 2026

Loe lisaks

• Faktileht 05 “Elurikkus ja seos põllumajanduse ning muu maakasutusega“
• EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika. Seda juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest.Pärast põhjalikke läbirääkimisi jõudsid Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon ÜPP reformide teemal kokkuleppele ja uus ÜPP võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Uut ÜPPd hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2023.
• Elurikkus: kuidas EL kaitseb loodust Strateegia eesmärk viia Euroopa elurikkus* 2030. aastaks taastumise teele, mis on kasulik loodusele, inimestele ja kliimale.
• Loodusveeb.ee – kõik Eesti looduse ja elurikkuse kohta

Bioloogiline mitmekesisus ja elurikkus

• EL elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud olulised otsused, normdokumendid ja programmid
• EL elurikkuse strateegia aastani 2030 “Toome looduse oma ellu tagasi” (2020)
• ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1993)
• METK MAK elurikkusega seotud uuringute tulemused
• Teadusuuring glüfosaadi mõjust mesilastele (2021)
• Teadusuuring glüfosaadi mõjust kimalastele (2023)

Võõrliikide invasioon ning karantiinsed ja reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad

• Keskkonnaameti infomaterjalid võõrliikide ja nende ohjamise kohta (2023)
• Kliimaministeeriumi info invasiivsete võõrliikide kohta (2023)
• Kliimaministeeriumi infomaterjal EL invasiivsete võõrliikide kohta (nimekiri 2023)
• PTA karantiinsete ja reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate üldinfo ja seireandmed (2023)
• METK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi teenused (ohtlike) taimekahjustajate määramiseks