Jäätmed tekivad igapäevaelus, ettevõtluses, tööstuses ja põllumajanduses kasutatavate materjalide ning toodete kasutamise järel. Kestliku arengu seisukohast on oluline käsitleda jäätmeid mitte ainult probleemina, vaid ka väärtusliku ressursina, mida saab võimalusel uuesti kasutada, ringlusse võtta või väärindada.

Jäätmete tekke vähendamine ja tõhus käitlemine aitavad säästa loodusvarasid, vähendada keskkonnareostust ning toetada ringmajanduse põhimõtteid. Eesmärk on võimalikult palju materjale ringluses hoida ja minimeerida prügilatesse või põletamisele suunatavate jäätmete hulka.

Jäätmehierarhia

Jäätmekäitluses lähtutakse jäätmehierarhia põhimõttest:

1. jäätmetekke vältimine;
2. korduskasutus;
3. ringlussevõtt;
4. muu taaskasutamine (nt energiakasutus);
5. ringlusest kõrvaldamine/prügilasse ladustamine.

Jäätmehierarhia. Allikas: Kliimaministeerium, 2026

Kõige keskkonnasäästlikum lahendus on jäätmete tekke vältimine juba toodete ja teenuste kavandamise etapis. Rohkem infot jäätmekäitluse põhimõtete ja nõuete kohta leiab nt Kliimaministeeriumi infomaterjalidest. 

Jäätmete liigitus

Jäätmeid saab liigitada nende päritolu ja omaduste järgi. Selleks, et jäätmetes sisalduvaid materjale saaks võimalikult kaua ringluses hoida, sh nendest uusi tooteid valmistada, tuleb jäätmeid koguda ja sorteerida liigiti. Jäätmete (sh ka põllumajandusliku tegevusega seotud jäätmete) sorteerimise lihtsustamiseks on valminud riiklik liigiti kogumise juhend, millest peavad lähtuma nii jäätmevedajad kui ka taaskasutusorganisatsioonid. Juhendiga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel.

Olmejäätmed

Olmejäätmed on kodumajapidamistes ja teenindussektoris tekkivad jäätmed (allikas: Keskkonnaportaal, 2026), sh:

• segaolmejäätmed;
• plast;
• pakendid;
• biojäätmed;
• paber ja kartong/papp;
• klaas; 
• metallid; 
• tekstiil; 
• elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed;
• patareid ja akud;
• suuremõõtmelised jäätmed (sh madratsid ja mööbel).

Biojäätmed

Biolagunevad jäätmed on kodumajapidamistes ja teenindussektoris tekkivad jäätmed (allikas: Keskkonnaportaal, 2026), sh:

• toidu- ja köögijäätmed (nt riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtritega, potitaimed ilme potita jne). Toidujäätmete kohta saab pikemalt lugeda nt Kliimaministeeriumi teabelehelt;
• toiduainetööstuses tekkinud biojäätmed; 
• aia- ja haljastusjäätmed (nt muru, puulehed, umbrohi, lõikelikelilled jne);
• väikeses koguses majapidamispaber.

Plastijäätmed ja pakendid 

Plastijäätmed on kõik jäätmed, mis koosnevad plastist või sisaldavad plastmaterjale. Kliimaministeeriumi andmetel tekib Eestis aastas plastijäätmeid umbes 100 000 tonni (nii liigiti kogutud plastijäätmed kui ka segaolmejäätmete koostises). Samuti moodustab 80% mereprügist plast. Rohkem infot Kliimaministeeriumi infomaterjalidest. 

Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. 

Alates 12. augustist 2026 otsekohaldub kõigis Euroopa liikmesriikides ELi pakendi ja pakendijäätmete määrus, mis täpsustab ja ühtlustab pakendi määratluse, nõuded ja eesmärgid kogu Euroopa Liidus. Määrus näeb ette, et kõik isikud, kes lasevad pakendeid või pakendatud kaupu esmakordselt turule, kannavad laiendatud tootjavastutuse kohustust. See tähendab, et nad vastutavad pakendite kogu olelusringi eest, sealhulgas pakendijäätmete kogumise, ringlussevõtu ja muude käitlusmeetmete rahastamise ning korraldamise eest. 

Rohkem infot plastjäätmete, pakendite ja pakendamise ning tootjavastutuse süsteemi kohta leiab Kliimaministeeriumi teemalehelt. 

Probleemtooted, sh põllumajandusplast

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Eelnev tähendab omakorda, et tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni selle jäätmeteks muutumiseni ja kuni need jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Seega ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab - ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni.

Probleemtoodete tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse seal küsitud andmed. Probleemtooteregistrisse koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta. Registris hoitakse ja töödeldakse Eestis valmistatud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid.

Probleemtooted, millele rakendub laiendatud tootjavastutus:

1. patareid ja akud (alates 1. maist 2004),
2. mootorsõidukid ja nende osad (alates 1. jaanuarist 2005),
3. elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad (13. augustist 2005),
4. rehvid (1. jaanuarist 2005),
5. põllumajandusplast, so silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör (1. jaanuarist 2013),
6. niisutatud pühkepaberid (31. detsembrist 2024),
7. õhupallid (31. detsembrist 2024),
8. filtriga tubakatooted ja tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtrid (alates 1. jaanuarist 2024),
9. plasti sisaldavad kalapüügivahendid (alates 31. detsembrist 2024),
10. tekstiilitooted (rakendub alates 2028).

Ehitus- ja lammutusjäätmed

Siia alla kuuluvad ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed, sealhulgas teede ehitamisel ja korrashoiul tekkinud jäätmed, millel on suur potentsiaal teisese toormena kasutamiseks. Euroopa Komisjoni poolt on ehitus- ja lammutusjäätmetele seatud taaskasutuse sihtmäär, mille kohaselt tuleb taaskasutada vähemalt 70% tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid, pinnas ja süvenduspinnas) kas korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks muude looduslike materjalide asemel. Rohkem infot Kliimaministeeriumi infokogumist.  

Ohtlikud jäätmed

Ained ja materjalid, mis võivad ohustada inimeste tervist, vara või ümbritsevat keskkonda. Sellised jäätmed võivad olla näiteks mürgised, söövitavad, tuleohtlikud, nakkusohtlikud või keskkonnas püsivad ained. 

Levinumad ohtlikud jäätmed on nt:

• õlid, värvid, lahustid;
• taimekaitsevahendite ja väetiste jäägid;
• erinevad kemikaalid, sh kodukemikaalid (nt torupuhastusvahendid, kosmeetikatooted, pesuvahendid jne);
• vanad ja riknenud ravimid;
• akud ja patareid;
• elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid;
• asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid (eterniit, asfalti- ja bituumenitooted, vanemad isolatsioonimaterjalid).

Tühje pakendeid ei käsitleta ohtlike jäätmetena. Samas - kui pakend sisaldab veel ohtlike ainete jääke, mida omanik ei soovi või saa enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti (Kliimaministeerium, 2025). 

Ohtlikud jäätmed vajavad eraldi kogumist, käitlemist ja töötlemist, et vältida nende sattumist tavajäätmete hulka või loodusesse. Eelnevast tulenevalt on oluline ohtlikud jäätmed alati eraldi koguda ja anda üle vastavatesse kogumispunktidesse või jäätmekäitlusettevõtetele, kes tagavad nende ohutu käitlemise ja võimalusel ka taaskasutamise. Kohalikud omavalitsused korraldavad ohtlike jäätmete kogumist jäätmejaamades, avalikes kogumispunktides ning ohtlike jäätmete kogumisringidega. Endale lähima kogumispunkti leiad kuhuviia.ee veebilehelt või kohaliku omavalitsuse veebilehelt. 

Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtjad, kellele on keskkonnakaitseluba väljastatud, leiad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS .

Põllumajandusega seotud jäätmed

Põllumajanduses tekib mitmesuguseid orgaanilisi ja mitteorgaanilisi jäätmeid. Tänapäeval nähakse paljusid neist üha enam väärtuslike bioressurssidena, mida saab uuesti kasutada või väärindada.

Orgaanilised jäätmed ja kõrvalsaadused

Põllumajanduses tekivad näiteks:

• sõnnik ja läga;
• põhk ja koristusjäägid;
• taimejäänused;
• riknenud sööt;
• puu- ja köögiviljajäätmed (sh ebastandardsed puu- ja köögiviljad jne);
• haljastus- ja niitmisjäägid.

Neid saab vastavalt kvaliteedile ja omadustele kasutada kas samas või mõnes teises ettevõttes hoopis väärtusliku ressursina, nt:

• ravimi- ja kosmeetikatööstuses; 
• loomasöödaks;
• kompostiks või muuks väetiseks, multšiks vmt ning seeläbi mulla parandamiseks;
• biogaasi tootmiseks jne.

Pakendi- ja plastijäätmed

Põllumajanduses kasutatakse mitmesuguseid pakendeid ja plastmaterjale, nt:

• silokiled;
• võrkkotid;
• väetise- ja seemnepakendid;
• niisutustarvikud;
• kattekiled jne.

Pakdni- ja plastjäätmete kogumine ja ringlusesse suunamine aitab vähendada keskkonnakoormust ning ressursikulu. Siinkohal on oluline meeles pidada, et põllumajandusplasti peetakse probleemtooteks ning kogutakse ja käideldaks vastavalt (vt ülalt "Probleemtooted, sh põllumajandusplast") ja Kliimaministeeriumi infokogumist. 

Ohtlikud jäätmed põllumajanduses

Erilist tähelepanu tuleb pöörata:

• taimekaitsevahendite pakenditele;
• kasutatud õlidele;
• akudele ja patareidele;
• kütuste ning kemikaalide jääkidele.

Neid jäätmeid tuleb käidelda eraldi ja vastavalt kehtivatele nõuetele, et vältida pinnase, vee ja õhu saastumist. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtjad, kellele on keskkonnakaitseluba väljastatud, leiad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Vt ka ülal alapunkti "Ohtlikud jäätmed". 

Jäätmed kui ressurss

Kestlikus majandamises, sh põllumajanduses nähakse jäätmeid üha enam väärtusliku toorainena. Kompostimine, biogaasi tootmine, orgaaniliste väetiste kasutamine ning materjalide ringlussevõtt võimaldavad vähendada jäätmeteket ja hoida ning taastada väärtuslikke ressursse. Nii toetavad jäätmete teadlik käitlemine, ringmajandus ja ringbiomajandus keskkonnahoidu, ressursitõhusust ning kestlikku maaelu arengut.

Samamoodi aitab hästi toimiv jäätmekäitlussüsteem kaitsta keskkonda, säästa loodusvarasid ning muuta majandamise tõhusamaks ja kestlikumaks nii kodumajapidamistes kui ka põllumajanduses.

K.Petrutis, juuli 2026

Lisalugemist:

• Kehtiv Jäätmeseadus
• Info kohalike omavalitsuste jäätmejaamadest ja avalikest jäätmete kogumispunktidest, sh ohtlikud jäätmed. 
• Kliimaministeeriumi jäätmetega seotud infokogum 
• Kliimaministeeriumi olmejäätmete liigiti kogumise juhendid eesti, vene ja inglise keeles 
• Euroopa Liidu pakendi ja pakendijäätmete määrus (2024)
• Kliimaministeeriumi infokogum Probleemtoodetest ja laiendatud tootjavastutusest
• Vabariigi Valitsuse 15.02.2013 määrus nr 30 "Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad "
• Vabariigi Valitsuse 28.02.2019 määrus nr 13 "Probleemtooteregistri põhimäärus "
• Eesti Keskkonnaportaal (2026)
• Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS