Lehe sisu on uuendamisel. 

Põllumajanduskeskkonnapoliitika 

Põllumajandustegevustega kaasneb mõju meie keskkonnale – mullale, veele, õhule, elurikkusele, kliimale. Selleks, et keskkonnaprobleeme integreerida Euroopa Liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse Euroopa Liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, on välja töötatud põllumajanduskeskkonna mõõdikud (Agri-environmental indicators). Mõõdikute abil jälgitakse põllumajanduse mõju mullale, veele, õhule ja elurikkusele ning hinnatakse keskkonnaeesmärkide täitmist. Euroopa Komisjon on määratlenud kokku 28 peamist näitajat, mida kasutatakse mh ka poliitikate kujundamisel (Statistikaamet, 2026). Mõõdikute kasutamise ja hindamisega saab lähemalt tutvuda nt SIIN.  

Eesti maaelu arengukava 2014-2020

Põllumajanduskeskkonna säilimise seisukohast oli perioodil 2014-2020 üks olulisemaid dokumente Eesti maaelu arengukava (MAK).  Arengukava rakendamisel oli eesmärgiks kaasa aidata külaelu arengule ja töökohtade arvu kasvule maapiirkonnas, ühistegevus edendamine ning põllumajanduskeskkonna säästliku kasutamisele kaasa aitamine, et tagada puhas elukeskkond ka järeltulevatele põlvkondadele. Keskkonnasäästlikumaks muutmise (ehk rohestamise) toetus oli abiks põllumajandustootjatele, kes järgisid Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärke toetavaid põllumajandustavasid. Rohestamise toetuse eesmärgiks oli ka kaasa aidata Euroopa Liidu loodusvarade säilitamisele ja avalike hüvede pakkumisele, mis ei kajastunud turuhindades. ELi riigid pidid rohestamisele eraldama 30% oma sissetulekutoetusest.

Euroopa roheline kokkulepe

1. detsembril 2019 avaldas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja algatas arutelu selle üle, kuidas muuta Euroopa 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa roheline kokkulepe tegeleb kliimapoliitikaga, aga see sisaldab ka ELi uut kestliku majanduskasvu mudelit, milles rõhutatakse, et CO2-heite vähendamine, kestlikkus, loodusvarade kaitse, rahvatervis ja majanduslik konkurentsivõime peavad käima käsikäes. See juhtraamistik rõhutab, kui oluline on võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke tingimusi, mis on põllumajandusressursside haldamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel otsustava tähtsusega. Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt on eesmärgiks ELi majanduse muutmine ressursitõhusaks, kliimasõbralikuks ja konkurentsivõimeliseks ning see on selgelt seotud ka põllumajandus- ja toiduainesektoriga.

EL ÜPP rohearhitektuur (ingl. Green Architecture)

ÜPP rohearhitektuur on Euroopa Liidu meetmete ja nõuete tervik, mille eesmärk on parandada põllumajanduse, maakasutuse ja maapiirkondade keskkonna- ning kliimamõju. See ühendab nii kohustuslikud nõuded kui ka vabatahtlikud toetusmeetmed, et toetada kliimamuutuste leevendamist, loodusvarade säästlikku kasutamist ja elurikkuse kaitset. 

Rohearhitektuuri peamised osad

EL ÜPP rohearhitektuuri võib kujutada puuna, mille osad (juured, tüvi ning oksad ja lehed) on arhitektuuri põhikomponendid (so tingimuslikkus, peamised keskkonna ja kliimameetmed ning toetavad tegevused).  

EL rohearhitektuuri kujutav joonis. Allikas: Euroopa Liidu maaeluvõrgustik, Euroopa Komisjon

1. Tingimuslikkus (ingl. conditionality) ehk puu juured

Loe tingimuslikkuse kohta pikemalt SIIT. Tingimuslikkus on sisuliselt EL rohearhitektuuris kogu süsteemi alus. ÜPP toetuste saamiseks peavad põllumajandustootjad järgima kohustuslikke keskkonna- ja majandamisnõudeid, mis puudutavad näiteks:

• mulla kaitset,
• vee kvaliteeti,
• elurikkust,
• maastikuelementide säilitamist,
• püsirohumaade hoidmist.
   

2. Peamised keskkonna- ja kliimameetmed ehk puutüvi

Kui puu juured kujutavad eeltingimusi toetuste saamiseks, siis puutüvi sümboliseerib täiendavaid meetmeid. Siia kuuluvad liikmesriikide ÜPP riiklike strateegiakavadega seotud: 

• Ökokavad (ingl. eco-schemes) – Eesti põllumajandustootjatele vabatahtlikud 1-aastased keskkonnasõbralikud tegevused, mida rahastatakse otsetoetustest, sh: 
  • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); 
  • ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST);
  • ökoalade toetus (ÖKO);
  • mesilaste korjeala toetus (MESI);
  • mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE);
  • mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL) 
• Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed (ingl. agri-environment-climate measures) – liikmesriikide maaelu arengukavade kaudu rakendatavad pikemaajalised tegevused keskkonna ja kliima kaitseks. Lisainfo erinevate meetmete kohta leidub nii PRIA kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehtedel. SIIN. 

3.Toetavad tegevused ehk puu oksad ja lehed 

Siia kuuluvad ÜPP rohearhitektuuri mõju suurendavad/ täiendavad meetmed, mis aitavad põllumajandustootjatel muu hulgas ka keskkonnasõbralikke lahendusi rakendada. Siia alla kuuluvad nt:

• nõustamisteenused,
• teadmussiire ja koolitused,
• koostööprojektid,
• innovatsioon,
• investeeringutoetused,
• Natura 2000 ja muude piirkondlike piirangute hüvitised.

Kokkuvõtlikult võib Euroopa Liidu ÜPP rohearhitektuuri vaadata kui kolmetasandilist süsteemi. Süsteemi eesmärk on suunata põllumajandust tootma toitu viisil, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, loodusvarade säästlikule kasutamisele ning elurikkuse säilitamisele kogu Euroopa Liidus.

Strateegia "Talust taldrikule"

Strateegia „Talust taldrikule“, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe lahutamatu osa, püüab edendada ELis õiglasemat, tervislikumat ja kestlikumat toidusüsteemi. Strateegia hõlmab toidutarneahela kõiki etappe tootmisest tarbimiseni ja toetab põllumajandustootjate kohanemist.

Strateegiaga „Talust taldrikule“ luuakse poliitikaraamistik, mille peamised eesmärgid on kestlike toidusüsteemide parandamine ja toiduga kindlustatuse tagamine. Peamiste eesmärkidega on seotud 4 erieesmärki:

1. kestlik toidutootmine;
2. kestlik toidu töötlemine ja turustamine;
3. kestlik toidu tarbimine;
4. toidukao ja toidu raiskamise vältimine.

Strateegias on ühendatud seadusandlikud ja muud meetmed, mille eesmärk on tugevdada ELi praegust toidu-, põllumajandus- ja keskkonnapoliitikat. Kuna EL ei suuda üksi saavutada üldist eesmärki tagada kestlikud toidusüsteemid, rõhutatakse strateegias ka vajadust teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning toetada seeläbi ülemaailmset liikumist kestlike toidusüsteemide suunas. Euroopa Parlament tsitaat (2026): "Alates 2023.–2024. aastast on majanduslik ja poliitiline surve toonud kaasa põllumajanduse konkurentsivõimega seotud küsimuste prioriseerimise kestlikkuse asemel, samal ajal kui mõned Euroopa rohelise kokkuleppe peamised ettepanekud on kaotanud oma hoo".

Kestlik põllumajandus Euroopa Liidus 2023-2027

Selleks, et saavutada kestlik põllumajandussüsteem, tugineb uue perioodi 2023-2027 Euroopa Liidu ÜPP kolmele põhieesmärgile: 

• majanduslik kestlikkus,
• keskkonnasäästlikkus ja
• põllumajandusettevõtete sotsiaalne kestlikkus.  

Iga Euroopa Liidu riik koostab eelarveperioodiks enda ÜPP strateegiakava, milles liikmeriik kasutab ülaltoodud kolme peamise eesmärgi saavutamiseks ka sihipäraseid (toetus)meetmeid. Eesti ÜPP strateegiakava 2023-2027 on leitav nt SIIT. Strateegiakavad on iga riigi konkreetsetest vajadustest lähtuvad. Nende kavade alusel maksavad ELi liikmesriigid oma riigi põllumajandustootjatele erinevaid toetuseid, sh toetavad neid üleminekul kestlikule tootmisele ning aitavad seeläbi kaasa ka ELi ülese rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. 

Toetuste eesmärgiks on ka uuel perioodil 2023-2027 kaasa aidata põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele. Euroopa Liit soovib eelarveperioodil 2023–2027 anda liikmesriikidele senisest suurema õiguse otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et Liidu ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada. Perioodil 2023-2027 on väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse – põllumajandustootjatele seatakse selles valdkonnas kõrged eesmärgid, kombineerides selleks hulka kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid. Poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Toetuste kohta leiad infot PRIA lehelt. 

Euroopa Liidu strateegiat „Talust taldrikule“, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe põhikomponent ja mille eesmärk on luua kestlikud ELi põllumajandusliku toidutööstuse süsteemid, muutes põllumajandusliku toidutööstuse süsteemid õiglasemaks, tervislikumaks ja keskkonnakestlikumaks. Selles kirjeldatakse strateegia eesmärke ja peamisi poliitikameetmeid, sealhulgas meetmeid, mis on seotud põllumajanduse, toiduainete töötlemise ja turustamise, toidu tarbimise ning toidukao ja toidujäätmete vältimisega.

Keskkonnahoidlik põllumajandus

Keskkonnahoidlik põllumajandus ühendab toidutootmise, loodusvarade säästliku kasutamise ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise. Selle eesmärk on tagada põllumajandustootmise kestlikkus, säilitades samal ajal mulla viljakuse, vee kvaliteedi, elurikkuse ja kliima tasakaalu.

Keskkonnahoidlikud põllumajanduspraktikad aitavad vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale ning suurendada tootmise vastupidavust kliimamuutustest tingitud riskidele. Samal ajal võimaldavad need hoida ja parandada/toetada loodusressursse, millest põllumajandus ise sõltub. Keskkonnahoidlikud põllumajanduspraktikad ei ole üksnes keskkonnakaitse meede vaid investeering tuleviku põllumajandusse, aidates tagada kvaliteetse toidutootmise, loodusvarade säilimise ja elujõulise maaelu ka järgmistele põlvkondadele.

Praktikate rakendamisel on oluline lähtuda teaduspõhisest teadmisest, headest tootmistavadest ning ajakohastest juhendmaterjalidest. Põllumajanduskeskkonna hindamisega seotud uuringud aitavad hinnata erinevate meetmete mõju keskkonnale ja tootmisele ning toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Keskkonnahoidlike praktikate rakendamine on oluline, sest need:

• aitavad säilitada mullaviljakust ja mullaelustikku;
• vähendavad toitainete kadu ja veereostust;
• toetavad elurikkust ja tolmeldajaid;
• suurendavad põllumajanduse vastupidavust kliimamuutustele;
• aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet;
• parandavad ressursside kasutamise tõhusust;
• toetavad kestlikku ja konkurentsivõimelist toidutootmist.

Näiteid keskkonnahoidlikest põllumajanduspraktikatest ja toomisviisidest:

• mitmekesiste külvikordade kasutamine;
• vahekultuuride kasvatamine;
• minimeeritud mullaharimine ja otsekülv;
• täppisväetamine ja täppispõllumajandus;
• komposti ja muude orgaaniliste väetusainete kasutamine;
• põlluservade ja puhveralade rajamine;
• tolmeldajate elupaikade loomine;
• veekogude ja vee-elustiku kaitsemeetmete rakendamine;
• agrometsanduse lahenduste kasutamine;
• mahepõllumajandus, taastav põllumajandus, integreeritud põllumajandus;
• poollooduslike koosluste hooldamine jne.

Uuendatud 04.08.2026

Loe lisaks:

• Eesti maaelu arengukava (MAK) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat.
• EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika. Seda juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest.Pärast põhjalikke läbirääkimisi jõudsid Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon ÜPP reformide teemal kokkuleppele ja uus ÜPP võeti ametlikult vastu 2. detsembril 2021. Uut ÜPPd hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2023.
• Euroopa Liidu Roheline kokkulepe (EU Green Deal) (2019)
• Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta | Eesti Vabariigi Valitsus (2020)
• Euroopa Liidu Strateegia "Talust Taldrikule" (2020)
• Euroopa Liidu teabeleht Strateegia “Talust taldrikule”(eng) (2020)
• Euroopa Liidu rohearhitektuuri rakendamine liikmesriikide riiklikes strateegiakavades (2024)
• Analüüs Euroopa Liidu liikmesriikide (Austria, Soome, Ungari, Iirimaa, Leedu, Hollandi, Rumeenia ja Hispaania rohearhitektuurist (2024)

Rahvusvahelised keskkonna ja kestlikkusega seotud kokkulepped ja eesmärgid: 

• Ülemaailmsed Säästva Arengu Eesmärgid: Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei
• HELCOMi konventsioon ehk Helsingi konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitseks – riigiteataja.ee ja helcom.fi
• EL Pakett “Eesmärk 55” ehk “Fit for 55” tutvustus
• Euroopa Kliimaseadus, mis vormistab Euroopa Rohelise Kokkuleppe eesmärgid seadusesse e. kohustuslikuks täitmiseks (so EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks) ning kehtib alates 29.07.21
• EL teaduse ja innovatsiooniga seotud missioonid Horizon Europe programmis: 
  • EL missioonidest üldiselt
  • Mullamissioon
  • Kliimamuutustega kohanemise missioon
  • Kliimaneutraalsete ja tarkade linnadega seotud missioon
  • Ookeanide ja vete taastamise missioon
  • Vähkkasvajaga seotud missioon

Riigisisesed valdkonnaülesed kokkulepped ja eesmärgid:

• Eesti riiklik strateegia “Säästev Eesti 2021”, kus on paika pandud riigi säästva arengu põhimõtted (1995) 
• Strateegia “Eesti 2035” | Eesti Vabariigi Valitsus
• “Tõetamme” veebileht, millelt saab jooksvalt jälgida, kuidas Eestil säästva arengu eesmärkide täitmisega edeneb.
• Eesti Rohereformi tegevusplaan (august, 2023)
• Kliimaministeeriumi "Eesti kliimakindla majanduse seaduse" eelnõu ja sellega seotud dokumendid (seisuga aug 2026)